Ja nii need nädalavahetused lähevad.

Väike pilt-paar meie peaaegu-valmis katusele ronimise konstruktsioonist, mis on nüüd põhimõtteliselt lõpetatud, kui välja arvata mõned pisidetailid. Aga need on üleelatavad.

Veel on meil olemas selline tore asi nagu kuur, mis alles nädal tagasi oli maast laeni pahna täis. Läks kõigest üks nädalavahetus, et sellest tantsuplatsi teha. Õigemini küll funktsionaalset ruumi, kus saab korralikult rehve, rattaid ja aiatarbeid-tööriistu ajutiselt ladustada. Minu kui jalgratturi jaoks läks elu hulga kergemaks ja tegelikult sai ära visatud kõvasti tarbetut kraami. Ma loodan, et prügimäe-metallimäe kulud-tulud jäävad omadega plussi. Siis oleme me võitnud igat pidi. 390 kg prügi eest taheti saada näiteks natuke üle 15€.

Väljaspool nädalavahetust sai Janari käe all kahest jalgrattast üks ja vägagi toimiv spordivahend. Mina kui esimene kasutaja ja proovija kiidan heaks.
Nii kurb, aga kaht erinevat ratast ma esialgses olekus pildistada ei jõudnud, Janar juba monteeris, kui ma koju tulin ja parasjagu ei tulnud meelde ka.

Janari vana ratta jupid.

Vt. Magnum

Kasvuhoone läks meil lammutamisele eile. Asemele tuleb uus ja uhke ja natukese väiksem. Ilm pidas ka peaaegu lõpuni ilus, lõpuks hakkas sadama, aga siis oli meil juba enamus tehtud. Siit näeb vana kasvuhoone nurka natuke. Osa puitkonstruktioonist oli nii mäda, et piisas vaid kerget lükkamisest ja juba tuli kinnitusest lahti. Mõned klaasid olid ka katki, neid sorteerisime siis hoogsalt. Täna sättis Janar vundamendi õigeks, nii et just nii suur see uus tulebki.

Ahjaa, vaadake, kui ilusti elulõngad rataste peale ronima on hakanud! Kõigest ühe suve põdesid.

Õhtune kiire.

Vahetasin overlokil niidi valgest tagasi mustaks ja lasin Janaril teha mõlemale õmblusmasinale väikse õlitus- ja muu hoolduse ka. Overlok vaiksemaks ei jäänud ja sain kõvasti vatti näha, et õmblust korralikuks timmida - need numbrid, mis niitide pingetele on antud manualis, ei vasta absoluutselt tegelikkusele. Ma kirjutasin spetsiaalselt nüüd üles ka ketaste asendid, et järgmine kord sada aastat ei läheks.
Tavaline õmblusmasin aga jäi nii vaikseks, et ma alguses lausa mõtlesin, et midagi on viga. Lõpuks ikka taipasin, et õli teeb imesid.
Kuna Janar tegeles oma asjadega, siis võtsin kätte ja tegin mõned kiirprojektid ära. Kunagi tegin ümber ühe Zara sviitri. Nagu üldsusele teada, siis on need kuulsad oma lühiduse poolest - naba paistab alati. Minule ei meeldi oma naba näidata, parasjagu pole väga moes ka nagu. Niisiis tegin selle täiesti lühikeseks, seega alati tuleb pluus alla panna. Ümbertegemise ajal kasutasin Aide masinat, mis hiilgas siksak-pistega. Suure kandmise-pesemise tõttu aga õmblus katkes ja auk tuli sisse. Väike stretch-õmblus ja asi tahe.
Kusjuures ma olin kindel, et olen sviitrist kirjutanud, aga polegi.

Kaks T-särki võtsin ka ette. Pealuuga oli lihtsalt liiga lai ja mulle lötsakad asjad ei meeldi. Teine pluus oligi konkreetne T-särk. Ja neid ma ka ei kanna eriti. Väike õmblus siit ja sealt ja valmis sai kantav ese. See on ikkagi Diesel ja värki, mõtlesin, et ei tasu päris kaltsuks teha :) Janar sai neid 2 tükki, teine on lihvimispluusina kasutusel. Sellepärast sain enne-pärast pildi ühildada ühte. Ja pildi pealt pole tegelikult väga hästi näha, et kaelus on laiemaks tehtud ja ette lõhed lõigatud. Kes seljas näeb, see näeb.

Ahjaa, pühapäeval lammutasin saapaid ka. Rihmade õmblusjäljed on küll järgi, aga see mind ei kõiguta. Ma ikka olen nendega trööbanud päris kõvasti. Ja ega nad muidu polekski õiged tanksaapad, kui ideaalselt läigiksid. Aga rihmad venisid välja ja hakkasid hirmsasti kolistama ja vist nägid mu jaoks liiga robustsed välja. Kui saaks vaid ülemiste ööside asemel haagid panna...Lihtsustaks elu mitmekordselt ja need iludused oleksid jälle ühed mu talvise ilma lemmikud Ugg'ide kõrval. Kammoon, villane sokk mahub sisse - sellist asja ei juhtu minu hiigeljala puhul just tihti.

                                 

Katust mööda.

Minu süda käis vist see laupäev mitme päeva eest ära, muudkui toksis mul rinnus. Mis selle põhjustas - ikka ma ise ja Janar, ei meeldi meile katusel turnimas käia, aga oleme sunnitud, sest korstnapühkija keeldus kaskadöriks hakkamast ja käskis uued redelid muretseda. Mina käisin kõrgustes varustajana, Janar tegi suurema töö ära. Aga hing ei saa rahu ju minul ka. Vaadata ei suutnud ma üldse, kui ta seal üleval turnis. Õnneks on suurem osa (loodetavasti) nüüdseks selja taga.
Teist NV järjest ei ole ma endalga rahul, sest ei jõua piisavalt. Eelmine NV käisime küll Pärnus, aga jõusime pühapäeval piisavalt vara tagasi, et mitte kohe magama minna. Aeg veeres teleka seltsis.
Selle nädala pühapäeva viimasel tunnil püüan kõigest väest iga sekundit väärtuslikult ära kasutada. Kuna kõik muud tegevused tänase päeva jooksul fotoaparaadi väärilised ei olnud.

Vannitoa korvile uue sisu tegemine võttis oodatust kauem aega. Samas - ma ei julgenud midagi oodata, sest seda hala me oleme juba ju kuulnud, kuidas õmblemine võtab niiii palju aega. Ma tõesti arvasin, et saan sama ajaga mitu asja õmmeldud.
Eelmine sisu oli läbi ligunenud näomaskist ja saunameest, mis müstilisel kombel ise avanesid. Mulle ei meeldinud ka, et kõik asjad üksteise peal olid ja midagi üles ei leinud. Nüüd seisavad kõik pudelid ja potsikud täpselt nii püsti, nagu need sinna pannakse ja pmts igale kehaosale on oma nurk. No mitte päris, aga peaaegu.

Üleliigsed.

Sorteerimine - mu lemmiktegevus.

Siin valik kõrvarõngaid, mida olen kunagi kandnud/teinud, aga mida enam ei ole isu kanda vms. Annan ära mõnekümne sendi kuni paari euro eest paar. Ja no kui tõesti ei tunne keegi huvi, siis lõpuks ilmselt tasuta. Osad on täiesti uued, mida pole kordagi kantud.

Ma ei näe mõtet, et nad lihtsalt mul tolmu koguvad kapi peal.

Ei tasu heituda sellest, et osadel konkse pole, ma pole jõudnud uusi külge panna. Kuna ise tellisin kunagi sterlinghõbedast konksud ja vahetasin kõikidel rõngastel ära, sest kõrvad ei talunud mingi aeg muud metalli, siis ei raatsinud ma neid külge jätta - liiga kallis kraam.

Avatud pakkumistele!

Päev täis õmblust.

Eesmärk oli teha ära kõik, mis plaani pandud. Peaaegu nii läks ka, nipetnäpet jäi tegemata.
Mul oli mitmeid heledaid asju vaja ümber teha ja samal ajal ka valge pesu pesema panna, niisiis asusin kohe asja kallale. Esimesena parandasin ära seeliku, mis mu hoogsate sammude ja pisut volüümikate säärte tõttu tahtis külgede pealt rebeneda. See riie pole ka just parimate killast, aga seelik ise üks lemmikutest. Selle pildi peal, kus seelik seljas, ongi sama. Järgmisena ootas üks Janari valge polopluus, mis kunagi kuulus ta isale, aga oli väga vähe kantud. Selle võtsin külgedest sisse ja pistsin kohe masinasse, nüüd ainult loodan, et ehk ikka on paras. Pilti jällegi - pole.

             ENNE                                                                                 PÄRAST

             

 

 Viimane valge ese oli üks pluus, mille hiljuti Faktory kasutatud riiete poest ostsin. See sats rinna peal meeldis õudselt. Tegu oli suurusega XL, aga hind oli ka väike ja ei lubanud poodi jätta. Mõtlesin kohe, et sellest saaks ehk täitsa kantava asja teha. Võtsin sisse igalt poolt, kust sai - külgedelt, eest ja tagant (olid juba sissevõtukohad olemas, tegin 2x suuremaks). Varrukad lõikasin lihtsalt lühemaks ja keerasin servamata ääre paremale poole peale ja õmblesin kinni. Seelikuga läheb hästi kokku.
Ahjaa, mul tuleb fotografeerimine alati meelde alles siis, kui olen nõelad sisse pannud ja nii ei saa ENNE pildilt aru, kui suur see tegelikult oli. Sama jama on ka pükstega, mis kohe ülejärgmisena teemaks.

Vahelduseks võtsin lõunal ette midagi kergemat - tegin laudlina. Tegelikult on see voodipesuriie, aga terrassilaua peale kõlbab küll. See on ka pealt natuke kõvem või nii, ehk ei ima iga plekki kohe endasse. Mõtlesin hetkeks, et viskaks köögilauale, aga see on meil nii pikk, et lina jäi kahjuks lühikeseks.

Igatahes, reedel käisime töökaaslasega uuesti Faktory's ja seekord tulin tagasi püksisaagiga. Loomulikult tuli ka need ümber teha, aga värvliosa oli paras, tagumik ka, isegi pikkus oli mulle maani, aga sääred jube laiad. Väike firma oli ka - Replay. Jällegi võtsin sisse mõlemast küljest, nii et nüüd on liibukad. Kuna õhtu tuli peale ja lisaks läksime Viimsisse sööma külarestorani nimega Roots, siis jäi viimistlus tegemata - allääred ära keerata, overlokk ja kaunistusõmblused külgedele. Siis võib lugeda ühe projekti jälle kordaläinuks.

ENNE                                                                                                                    PÄRAST

BTW, loen hoolega Donna Kato raamatut nüüd, ehk varsti jõuan ka millegi tegemiseni.