Something old.

Vanaema kaevas isa juures kapisügavustes ja leidis üles minu ammu kaduma läinud pluusi. Ma olin peaaegu seitsmendas taevas, olin seda mitmeid kordi taga otsinud, aga tulemusteta. Ei tulnud pähegi, et kuskil mütsi-sallikapis võiks pluus leiduda.

Suurest heameelest ajasin õhtul selle selga ka ja läksin sünnipäevale. Pärast kodus seljast ära tõmmates käis raksaki ja küljeõmblus purunes. Keerasin pluusi pahupidi ja oh imet! Nagu oleks eelajaloolisel ajal õmmeldud. Kuna kangas venib mõlemat pidi, siis ma olin kõik siksakiga teinud - ei olnud siis veel overlokki ega korralikku õmblusmasinat stretšõmlbuse võimalusega. Ääred olid ka viltu "sirgeks" lõigatud. Pani ohkama lausa.

Seega alustasin peaaegu algusest - harutasin üles kesk- ja ääreõmblused. Tegelikult on see pluus nagunii kahest kokku tehtud ja keskele pits pandud - refashion noh. Kõige rohkem meeldib mulle kett kaelaaugus. Mäletan, et rihtisin päris pikalt, et mõlemalt poolt ühekaugusele saada.

Muidugi suutsin natuke nässu ka keerata. Arvasin, et olen nüüd tagumikust peenem ja võtsin altäärest sisse. Kuna tegin nii väikese sammuga ja tihedalt, siis ei õnnestunud pärast enam korralikult lahti harutada. Tuli välja, et ma ikkagi polnud peenemaks muutunud :D Seega kahel pool allääres haigutas 5 mm-ne auk. Mis seal ikka, lõikasin overlokiga allääre maha ja keerasin uuesti ära.
Nüüd näeb kõik korralik välja, ehk rohkem raginaga katki ei lähe!

PS: Siit näeb ka pisut mu täiendatud kätt.

Viimased jõulujäänused.

Vanaema arvas lõpuks, et on aeg pealinna poole tulla. Mina sain oma kingikotist lahti, tahtis teine juba aknalaual ära pleekida suure ootamisega.
Et mis ma siis talle tegin? Kaks asja, mida ta ise mulle maininud on, et oleks vaja - sall ja poekott. Tahtsin salli teha sarnasest lõngast, millest enda ringikujulise tegin, aga 100% sama ei leidnud. Seepärast on see eksemplar ka õhulisem - lõngas oli peenemaid kohti rohkem kui pakse, aga vardaid kasutasin sama suuri. Aga lõng koosneb kõigest heast ja paremast, mis sooja hoiab, niisiis ei ole vast hullu.

Poekoti tegin jälle ilge lahmaka, aga küll Väino selle ära kannab. Vähemalt mahuvad kõik asjad ära, mis vaja.

Boolero ja Faktory.

Alustan booleroga, mida olen aegamööda mitu nädalavahetust meisterdanud. Minu meelest on teistele teha raskem kui endale, sest siis vaatan eriti hoolega, et midagi viltu ei läheks ja aega läheb seetõttu mitu korda rohkem.

Selle boolero tellis mult Merje - ühtlasi on see ka mu esimene tellimustöö from scratch. Kõik algas sellest, et vedasin oma Burda tööle kaasa. Kahjuks oli see venekeelne, aga arvasin, et midagi saan ikka vast aru. Vähemalt 3 inimest üritasid seda instruktsiooniteksti tõlkida, emal tuli kõige paremini välja, eks ta ole kõige rohkem neid lugenud ka. Peale tõlget otsustasin ikkagi omamoodi teha, sest ajakirjast sain aru, et satsid tuleks otse valmis boolero külge õmmelda. Mis kasu voodripanekust siis üldse on, kui see õmblusi ei peida? Ise jäin rahule, eks homme näis, kas ka omanik.

Ja lõpetan oma lemmiku kasutatud riiete poe Faktory saadustega. Kaks püksipaari, mida ma ka see nädalavahetus kohendasin. Lühikesed olid ülevalt natuke laiad ja pikad alt laienevad. Kõik vajalik sai sisse võetud.

Lühkarid:

Pikad:























Ja kui keegi märkas, siis JAA, mul on MANNEKEEN :) Ilma selleta poleks ma boolerot närvivapustuseta üldse valmis saanud. Muidugi ei ole see nii fancy, et suurust muuta saaks, aga istuvust ja kuju saab selle peal ideaalselt vaadata.

Jakk.

Niisiis - võttis aega, mis ta võttis, aga valmis ma sain. Iga nädalavahetus tegin natukene, ei kiirustanud. Tavaliselt lähen lohakaks, kui väga kähku valmis tahan teha ja siis ei tule ilus viimistletud toode. Võhiku petab ära, aga endal paha tunne, et kurat, sinna või sinna jäi tahtmatu krooge jne.

Jaki kangas pärineb mu sünnipäevast - heavysõbrad kinkisid :-). Koos ultimate vasakukäelise Fiskarsi rätsepakääridega, mida ma jumaldan! Need lõikavad kõike! Kõiki kangaid, täpsemini. Kes kasvõi proovib nendega midagi muud lõigata, saab vastu tatti, nii et tolmab. Tegin nalja...aga pooleldi tõsiselt, sest ma ei tahaks neid millegagi ära nüristada. Neil on lõiketera tipp ka terav, nii et saagisin otstega läbi mitmekordselt õmmeldud teksa isegi. Igatahes, seda jakiriiet jäi isegi järgi, nii et midagi saan veel nuputada, näiteks lühikesed püksid suveks. Oleks ju tore komplekt.

Üldiselt jäin üle pika aja VÄGA rahule enda õmblustööga. Näiteks mitu korda ei sobinud mulle, kuidas rinna juurest istus. Harutasin sissevõtte lahti ja õmblesin uuesti. Siis jäi ühelt poolt halvemini ja harutasin jälle lahti, et uuesti teha. Muidu ma lausa vihkan igasugu ümbertegemisi, tahaks ju ikka, et esimese satsiga kohe perfektne tuleks. Täna panin tööle selga, nii ilus :)

Cupcakes!

Kõiges on süüdi Merje. Üks päev tõi ta oma muffiniraamatut näidata, sain sealt vaapade retsepte. Järgmisel päeval sain suurepärase valmismuffini, mis nägi nii hea välja ja maitses veel paremini! Tema kate oli erkroosa koos väikeste koogikaunistuspärlikeste ja martsipanitähega. Muffin ise oli valge põhiretsepti järgi tehtud. Mina šokolaadisõber tegin šokolaadimuffinid šokolaadivaabaga ja maasikamuffinid suhkrukattega. Kuna mu kaunistusteladu oli täiesti tühi, siis kulutasin poes natuke raha ka. Martsipan õnneks vedeles sahtlis.

Retseptid sain oma muffiniraamatust, mille Sof ja Liina sünnipäevaks tõid.

PS: Esimene glasuurikatse läks pisut aia taha vist, kuna mõlemad tahtsid hirmsasti tilkuda.