Mina jään.

Armastama seda seelikut! Idee potsatas mu pähe Lenna videost, kus ta taolise valge satsiseelikuga vette sammub. Ja Eesti Laulu finaalis oli ka midagi taolist. Teadsin kohe, et suveks on mul just seda vaja! Emaga veel arutasime pikalt-laialt ja vaatasime ajalehest, ajakirjast piltide pealt, mismoodi seelik tehtud.
Seeliku põhiosa pitsi ostsin Abakhanist heas usus, et küllap nii suurest tükist ikka jagub. Paari nädala pärast lõikeid otsides sai selgeks, et satside jaoks tuleb ikkagi kangast juurde tuua. Võtsin 2 meetrit ja olin rahul...kuni seeliku põhiosa valmis sai. Lõikasin satsipitsi ribadeks ja oh imet, ainult 2 satsi sain. Mis muud kui jälle poodi. Kokku võib arvestada kangakulu umbes 5-6 meetrit. Ma sorisin iga kord Abakhani kaalukanga korvides, nii et kokku maksin vast 22€ kogu kupatuse eest. Ühestki poest sellise raha eest nii suurt seelikut küll ei leia.

Välitesti pole veel teinud, ainult pilti käisin tegemas terrassi peal, kus oli loomulikult jube külm! Aga ehk särab homme hommikul päike ja lubab mul end tööle asutada selle kaunidusega...

Wupiduu!

Rõngikud.

Sain tellimustöö valmis, aga unustasin kodus korraliku kaameraga pilti teha. Telefonikaamera ei arva makrost midagi ja nüüd ongi pildid pisut udused. Pühapäeva õhtul nokitsesin need neli paari valmis. Tahtsin endale ka teha, aga aeg kiskus hiliseks. Pealegi patustasin ma poes ja soetasin endale mõne uue paari...

Kevad!

Muudkui plaanin ja plaanin kõike korraga, aga ei jõua midagi. Pühapäeval hingasin sügavalt sisse-välja ja istusin laua taha. Mõned väiksed parandustööd ootasid järjekorras + üks pluus. Lõike sain Aide käest ühest hiiglama vanast Burdast. Neid lehitsedes tuli kohe väike kahetsushoog peale, et ema vanad numbrid prügikasti sai visatud. Oleks võinud vähemalt lõikelehedki alles hoida, aga kus sa sellega.
Üldiselt tuleb mul kevad hõbedasäras ja pitsivahus. Pluus on hõbedane.

Tegemisel on valge pitsseelik. Kui satse välja lõikasin, siis vehkisin pitsiga igatpidi ringi ja ütlesin Janarile, et võib muga nüüd abielluda küll, riided olemas. Seelik on mõeldud siiski igapäevaseks käimiseks. Loodan, et saan selle lähemas tulevikus valmis ja koos lume kadumisega kohe selga tõmmata. Ei tahaks väga poris ja lägas valget saba järel lohistada.

Väljastpoolt kodu on mulle tellimused tehtud neljale paarile kõrvarõngastele + diivanikatetele. Lubasin endale, et need kõik saavad tehtud aprilli jooksul, nii et võib postitusi oodata aprillis ehk pisut rohkem kui märtsis.
PS: Eile algas minu tee mootorratturiks saamise suunas!

Something old.

Vanaema kaevas isa juures kapisügavustes ja leidis üles minu ammu kaduma läinud pluusi. Ma olin peaaegu seitsmendas taevas, olin seda mitmeid kordi taga otsinud, aga tulemusteta. Ei tulnud pähegi, et kuskil mütsi-sallikapis võiks pluus leiduda.

Suurest heameelest ajasin õhtul selle selga ka ja läksin sünnipäevale. Pärast kodus seljast ära tõmmates käis raksaki ja küljeõmblus purunes. Keerasin pluusi pahupidi ja oh imet! Nagu oleks eelajaloolisel ajal õmmeldud. Kuna kangas venib mõlemat pidi, siis ma olin kõik siksakiga teinud - ei olnud siis veel overlokki ega korralikku õmblusmasinat stretšõmlbuse võimalusega. Ääred olid ka viltu "sirgeks" lõigatud. Pani ohkama lausa.

Seega alustasin peaaegu algusest - harutasin üles kesk- ja ääreõmblused. Tegelikult on see pluus nagunii kahest kokku tehtud ja keskele pits pandud - refashion noh. Kõige rohkem meeldib mulle kett kaelaaugus. Mäletan, et rihtisin päris pikalt, et mõlemalt poolt ühekaugusele saada.

Muidugi suutsin natuke nässu ka keerata. Arvasin, et olen nüüd tagumikust peenem ja võtsin altäärest sisse. Kuna tegin nii väikese sammuga ja tihedalt, siis ei õnnestunud pärast enam korralikult lahti harutada. Tuli välja, et ma ikkagi polnud peenemaks muutunud :D Seega kahel pool allääres haigutas 5 mm-ne auk. Mis seal ikka, lõikasin overlokiga allääre maha ja keerasin uuesti ära.
Nüüd näeb kõik korralik välja, ehk rohkem raginaga katki ei lähe!

PS: Siit näeb ka pisut mu täiendatud kätt.

Viimased jõulujäänused.

Vanaema arvas lõpuks, et on aeg pealinna poole tulla. Mina sain oma kingikotist lahti, tahtis teine juba aknalaual ära pleekida suure ootamisega.
Et mis ma siis talle tegin? Kaks asja, mida ta ise mulle maininud on, et oleks vaja - sall ja poekott. Tahtsin salli teha sarnasest lõngast, millest enda ringikujulise tegin, aga 100% sama ei leidnud. Seepärast on see eksemplar ka õhulisem - lõngas oli peenemaid kohti rohkem kui pakse, aga vardaid kasutasin sama suuri. Aga lõng koosneb kõigest heast ja paremast, mis sooja hoiab, niisiis ei ole vast hullu.

Poekoti tegin jälle ilge lahmaka, aga küll Väino selle ära kannab. Vähemalt mahuvad kõik asjad ära, mis vaja.