Min kära dvärg.

En dag min kära dvärg satte en godis i min julstrumpa. När jag tog den ut, var jag så förvånad och samtidigt otroligt glad att jag log hela kvällen som en dum person.
Där var ju Ahlgrens Bilar jul-edition!

OBS! Det tog mig strax en månad att skriva en ny inlägg.

Jõulud ja kingid.

Kuna iga aasta on jõulukinkidega see jama, et viimasel hetkel tuleb meelde veel sada inimest, kellele kink tegemata ja siis peab esimesest ettejuhtuvast poest midagi haarama, siis seekord alustasin nimekirja tegemisega juba sügisel ja sain omadega ühele poole päris varakult. Välja arvatud teatud üksikud asjad, mis spetspoest oli vaja ära tuua, aga kuhu enne jõule väga ei jõudnud.

Selle aasta jõulud erinesid ka selle poolest, et jõulukaunistustega mässamise isu tuli alles kolmandal advendil, sama oli ka piparkookide küpsetamisega. Tavaliselt on mul esimesed pepparkakorid enne esimest adventi tehtud ja jõulukaunistused ka üleval. Hoolimata kõigest nägi kodu ilus jõulune välja. Kõige rohkem jäin rahule köögi suure aknaga.

Kuuse tõime tuppa viimasel advendil. Valisin eheteks ainult kuldse ja punasega, et liialt siiruviiruliseks ei läheks. Pudistab okkaid teine kõvasti millegipärast, järgmine kord toome ikka ise metsast, mitte kaubanduskeskuse eest.  

Jõuluvanale soovitasin kingid ka rohkem külje peale panna, muidu on pooled pakid okkaid täis.

  

Nüüd siis kingitustest. Nii mõnedki eelmistes postitustes eksponeeritud esemed rändasid kingikoti sisse - Kärdile, Annelile, Merlele. Juurde tegin ka muidugi. Kõigest ei tulnud meelde pilti ka teha, nii et kes loeb ja leiab, et tema käsitöökinksi polegi väljanäitusel, siis ootan fotot. Kärdile läksid kollaste roosidega, Annelile roosade suurte pärlitega ja Merlele mustade kellukatega kõrvarõngad. Ema sai suurte latakatega sini-kollased kõrvarõngad, millele tegin juurde ka käeketi ja panin värvuselt väga sobivasse kinkekotti. PS: kinkekotivaru ammendus täielikult!

Karenile tegin liblikatega rippuvad, Aide omadest pilti ei teinud, nii et neid ei näe. Aga Aide omad läksid Karenile rohkem peale, nii et tehti kiire vahetus. Aidele õmblesin teekannu soojendaja ka karvasest kangast, aga pilt jäi sinnasamasse, kuhu kõrvarõngaste omagi. Tegemata. Aster tahtis juba tükk aega uusi kõrvarõngaid oma allergilistele kõrvadele. Nii ma tellisingi kullatud otsikud ja hoian siiamaani pöidlaid pihus, et mingit halba reaktsiooni ei tekiks. Tegin küll kaks paari, aga punased meeldivad mulle rohkem. Idee on sama, mis mu telefoniripatsil. Sealt see tuligi, et Aster nägi ripatsit ja tahtis sellised kõrvarõngaid, ainult punaseid. Tulid välja sellised.

Tegelikult tegin Triinule veel ühed tiigrimustriliste helmestega kõrvakad ja endale ka jõuludeks ühe paari, aga tiigrikatest ei saanud ilusat pilti ja enda omad teen natuke ümber ja siis eksponeerin.

Et sügaval talveajal midagigi kodus korda saata, siis tegelesin kõige pisemate pisiasjadega. Samal ajal Aide teekannusoojendajaga õmblesin ka endale ühe. Endale tegin esimesena, et veenduda toodangu kvaliteedis ja väljanägemises. Jube rahule jäin küll, sest katse tulemused olid head - umbes neli tundi õhtul voodi kõrval soojendaja sees lesinud tee oli täiesti joodava soojusega, mitte jahtunud lurr. Wupiduu!

Teise asjana voolisin vannitoa riiuli jaoks roosikesi, mis sobiks värvilt ja ilmestaks üldist valget. Jääb vaid loota, et neid esimese tolmupühkimisega minema ei uhuta.

Last but not least: palusin Janaril endale aastapäevaks meisterdada kõrvarõngahoidja, mis hoiaks mu püsikasutuses olevat kogu korras. Kuna ta ei ole meil just kõige suurem nokitseja tüüp, siis aitasin oma jõududega ka ja kahe peale saime valmis. Tegelikult sain muidugi hoopis suurema kingituse osaliseks, kui oodata oskasin, aga see selleks. Nüüd on nii mugav iga hommiku valida värvi ja pikkuse järgi sobivat paari, sest kõik on ilusti näha.

Pildi peal pole näha, aga reaalsuses on korruseid kokku 3. Kõige kõrgemal on poest ostetud, teisel isetehtud lühemad ja kolmandal segamini väga pikad.

Idee leidsime koos emaga Bolig Pluss ajakirjast suvel ja nüüd leidsin ma täpselt vajaliku tähtpäeva, mille jaoks selle meisterdamist paluda.

Ainult lumi!

Kõik, kellel oli võimalus meile sauna tulla, aga kuidagi kohale ei jõudnud, siis vaadake ja kadestage!

See puhas plats on terrass, mis tavaliselt on ikka mõnikümmend cm maapinnast kõrgem. Seega on hanged päris kogukad. Segapudru keset korrapäraseid hunnikuid on meie saunajärgne jahutus - lummehüpe. Janaril tuli paremini välja kui mul. Tore oli küll, kilkasime kõvasti, õnneks enneaegselt pikali ei käinud.

Head esimest adventi!

PS: Taskute puudumisel jäi ka telefon seekord alles :)

Ja aina kiiremaks läheb...

Tunnustusvajadus on tugev liikumapanev jõud. Jällegi ajas mind jalgele ja tegudele oodatav külastus vanaema poolt. Midagi uut oli ju vaja talle näidata, mis siis, et ta polnud meil käinud alates eelmise aasta talvest, mis teeb kokku peaaegu aasta! Selle ühe aastaga oleme me juba sada asja ära jõudnud teha, aga kuna endale ei tundu enam uudne, siis tuleb ju midagi teha. Võtsin ette esiku. No plaan on ikka veel, et alustan ühest ruumist ja enne sealt edasi ei liigu, kui kõik viimseni valmis. Selle jaoks tuleb küll ennast pushida kõvasti, sest ma juba tahaks teisi kohti pahteldada/lihvida/tapetseerida. Kõik need ulmeliselt ilusad rullid ootavad kastis, et neid seinale liimitaks. Ei tasu muidugi kurvastada - jõulud ju tulekul ja seega ka sugulaste vood. Jälle tuleb kuidagi tekitada vau-faktor, nagu meie majanduspoliitika õppejõud pidevalt rõhutab.

Värvigamma tuli välja selline nagu pildil näha. Ise olen ülimalt rahul, sest sain meie ehituspoodide minimalistlikust valikust leitud täpselt õigete värvidega bordüüri. Lõikasin ülemisest tapeedist tüki ja alumise värvi number oli purgi peal olemas. Nii ma siblisingi värvikaardi ja tapeeditükiga riiulite juures ringi ja muudkui sobitasin. Nagu ikka, leidub seda õiget ainult üks rull, milles 5 meetrit. Vaja oli 5,6 meetrit. Alla ma ei andnud alla, või õigemini praeguseks andsin küll, sest ei ole viitsinud ukseavadesse liitekohale kaunistusi välja mõelda. Sinna ju bordüüri ei jätkunud. Plaane on mul veel igasuguseid selle esikuga, aga nagu eelnevalt mainitud, tuleb veel entusiasmi koguda, et siis ühe ropsuga asja kallale tormata. Kui hästi järele mõelda, siis oleks vaja esmalt soetada mõned materjalid, aga nende järele tuleb ka ilmselt värvilipikutega minna. Üldse olen ma otsustanud, et ei osta ühtegi sisustuskangast ega -värvi ega tapeeti enne, kui ma ei ole kindlaks teinud, et värvid klapivad. See tähendaks muidugi, et mul peaks pidevalt kotis olema igast tapeedist ja värvist tükk, aga niimoodi ma vähemalt ei paneks puusse. Selle bordüüriga olengi nii jubedalt rahul, sest tume värv matchib superhästi alumisega. BTW, alumine värv on ülejääk magamistoa seinavärvist.

Eelmises postituses olid pildi peal need samad helmed, millest nüüd kõrvakad valmis vorpisin. Tegin need oma esimeseks tööpäevaks uues kohas. Kusjuures, seal mängib igapäevaselt Radio Mania, mitte Power, nii et tunnen end nagu kodus. Jeii!
Üldiselt on need HIMi kõrvakad nagu teadjamad võivad märgata. Katsetasin esimest korda vedelat fimo ja tegin seda enda prinditud piltidega, võttis külge väga hästi. Pühapäeval proovisin uuesti, seekord ajakirjapaberiga ja tulemused polnud üldse nii head. Enamus viskasin minema, sest midagi ei jäänud peale ja niisama ühevärvilisi plätakaid ka ei tahtnud. Ega muud ei jäägi üle, kui ikkagist leida kuskilt värviline printer värviliste ideede jaoks. Samas, ega must värvilisel taustal ka paha pole.

Pühapäeval, mis oli ka omamoodi tähtis päev, proovisin siis natuke ka fimost mingeid mustreid välja pigistada. Kuna mul pole ei korralikku rulli ega pastamasinat, siis rullisin deodorandipudeliga, rakendades üsna tugevat jõudu, et mingi peenema vormini küündida. Ma arvan, et eks see tulemus jäi ka natuke rullimise taha kinni, aga üldiselt olen rahul. Järgmine kord ma nii mitu korda ei korda poolitamist, sest muidu muutub muster väga arusaamatuks. Tegin tulemist nii palle kui lapikuid ja kasutasin kõik selles komplektis ära. Pisut boheemlaslik komplekt, kui nii võib öelda.

Roosidega olen ilmselt kõige pikemalt tegelenud ja ei ole tegelikult päris rahul sellega, mis välja tuleb. Tagumiku lõikekoht jääb selliseks lamedaks ja ma ei saa midagi teha, et seda ilusamaks muuta. Isegi kui paneks sinna lehed, siis leheotsad ei kaunista piisavalt. Üks mõte mul on, aga seda katsetan järgmine kord. Muidu mulle ilgelt meeldivad need roosid, võiksin neid vist lõpmatuseni teha.

Saaks selle koolindusega ühele poole selleks aastaks, ehk viitsiksin rohkem peale tööd millegi muuga tegeleda. Kui aga tean, et homseks on vot too teine ja kolmas asjandus teha, siis kaob tuju täiesti ära ja ei taha üldse midagi teha, vaataks ainult telekat, see hajutab mõtted laiali.

Kahjuks on ka arvuti tuba talvega külmaks tõmmanud ja isegi õmblema ei kutsu seetõttu. Nüüd vuhiseb tuul õues vahetpidamata ja ei aita üldse kaasa mingilegi soojuse tekkele. Kuidas ma niimoodi Janari lemmikpüksid siis ära parandan...

Vanaema kulla-kallis.

Kuna sünnipäevakingitus on ametlikult üle antud, siis võin avalikustada pildi ka. Käisin nendega natuke aega ise ka ringi, et veenduda, et klipsid valu ei tee. Isegi vanaema oli üllatunud. Aitäh Helmehaldjale kvaliteetse kraami eest, mis kõrvaaukudeta inimestel ka kõrvarõngaid kanda lubab ja samal ajal kõrvalesti valutama ei pane.