Jaanik.

Need pikad pühad näitavad, kui vähe mul tegelikult aega on selle jaoks, mida ma hea meelega kogu aeg teeks. Kuigi näputööga tegelesin ma kõigest kahel päeval neljast, siis tehtud sai ikkagi nii palju, et olen kohe väga rõõmus ja tahaks kõiki asju korraga selga panna.
Igasugune ümbertegemine ja parandamine tundub algselt ülimalt lihtne töö, aga tegelikult võtab ikka meeletult palju aega. Ma vist olen seda nentinud juba nüüdseks sajandat korda, aga ei õpi ikka. Iga kord panen nimekirja viis eset, mille kallal on vaja nokitseda ja kui päeva lõpuks saan ühele poole maksimaalselt kahega, siis on pettumus nii suur, et kuidas ma ikkagi rohkem ei jõudnud! Inimese loomuses on ilmselt mitte millegagi rahul olla, nii et mis seal ikka.
Enne jaani paigaldas Janar ühe aknalaua. See on suur asi, sest aknalaudade paigaldamine on meie peres väga pikk protsess. Neid lihtsalt ei leidu meil majas üleliia. Aga poodi ka ei lähe. Selle siin saime tasuta :) Soetasin sinna peale kaks korvikest ka, mis koridoris vedeleva pudru alates koerakrõbinatest kuni kõrvaklappideni ära peidaks. Nii et nüüd on isegi ilusam juba. Minu silma igatahes paitab ükskõik kui väike uus nüanss, mis üldpilti parandab.

23.06.2011

Hommik algas ülikiire iseseisva juuksurikoolitusega. Esimene katsealune jäi vist rahule. Kiilakaks ajada ei lasknud igatahes, ju siis sobib.

Üks ilmatuma pikalt aega võtnud projekt leidis ka võidupüha hommikul lõpuks oma otsa. See on puhas käsitöö sõna otses mõttes - näpud tahtsid kõik naha maha ajada, mis seal pärast nõela söömaaega veel alles oli. Asi on muidugi seda väärt.

Alguse sai see hullumeelne mõte Janari motikapükstest. Ema juurest toodud nahka jäi üle ja no mina pidin ju ka kuskile leegid peale tegema. Alguses ma väga tegelikult nahamõtet ei hellitanudki, aga kui suured leegid valmis sain, siis oli kohe vaimusilmas näha, et väiksed tulevad ka. Lisaks võib mainida, et need püksid on mul seisnud kapid umbestäpselt 3 aastat ma pakun...

24.06.2011

Kuna koer magas meil selle toa interjööriga mitte kokku sobiva vaibanökatsi peal, siis tuli asja parandada kiiremas korras. Nii sündis uus koeraase. Vana vaip kolis alumisele korrusele, kuhu see kusjuures oma värviga väga kenasti sobitub. Kõige rohkem aega võttiski kogu teostuse juures käpajälgede kinnitamine, muu käis üldiselt kähku. Aga ikkagi pool päeva jällegist. Nüüd tuleb koerale õpetada, et selle uhiuue mittehaisva aseme peal võib magada ka.

Väike vahepala oli teksapükste ümbertegemine. Need olid samuti pikemalt aega kapis elanud, vahepeal kolisid ümber kaltsukasti, siis lõikasin ma alläärest teksatükke, kui Janaril midagi parandada ja paigata vaja oli. Lõpuks tuli kätte suvi ja avastasin, et püksisääred võivad vabalt kaltsukasti jäädagi, ülejäänud püks tuleb kasutusse tagasi võtta. Nüüd on mul sellised robustsed teksad, järgmisel päeval juba käisin nendega kusjuures.

Viimane pingutus enne magamaminekut - retuusid. Tegelikult tegin oma vanasid ka ümber, et ei peaks ülaäärt 10 korda alla keerama, kui jalga panen. Rinna alla ju ikka ei tõmba.

Uued on modifitseeritud lõike järgi normaalse värvlikõrgusega. Millegipärast mõtlen ma iga kord, et mul on labajala juurest maailma peenikesem jalg, aga ei ole ju! Nüüd tuleb väikest venitustööd teha, et tulevikus retuuse hõlpsamalt jalast ära saada.

26.06.2011

Kuna magasin pool päeva maha, siis on tulemus selline:

Kui paelast lipse teha, siis tuleb otsad tulemassinaga ära põletada for sure, et hargnema ei hakkaks. Need retuusid olid natuke viga saanud eelmise suve möllus, nii et see siin on kergemat sorti vigade parandus.

Ülejäänud päeva tegelesin veel ühe uue projektiga, aga kuna palgatöö tahtis ka veel tegemist, siis lõpetada ei jõudnud. Ehk näpistab mõnest õhtust selle aja. 

Esik ja muud.

Alustame esikust. 

Paled plätserdasin täis igast värvi, mida ma leidsin. Isegi segasin ise värvi kokku nendest, mis kodus olid, et saada seda õiget. Sain peaaegu-õige. Möksisin seda jama seina päris pikalt, aga õnneks kuivas kähku. Järgmine samm oli plate. Mõõdistasime ja lõikasime ühest vanast töötasapinna tükist välja ja pärast kleepisin puiduimitatsiooniga üle, et värvi poolest sobiks. Kõige viimase etapina õmblesin Prännule uue magamisaluse, mis korralikult plate peale ära ka mahuks. See on tehtud minu vanast kotist, mis kunagi sai ka Aide abiga ise tehtud. Taaskasutus missugune. Praegu ta seal ei maga, sest igal pool on lihtsalt nii palav, et talle piisab oma karvadest ka.

Teine projekt esiku jaoks oli võtmehoidja. Alguses tahtsin seda panna klaasruutude juurde, aga sinna väga ei mahtunud jne. Niisiis leidsime uue koha kapi peal. Igal võtmel on oma koht, kohe on näha, kui miskit kadunud on, sest hetkel panime konkse täpselt iga võtmekimbu jaoks. Kui kunagi vaja, küll leiame siis mõne katmata koha, kuhu konks juurde keerata.
Pildi peal tundub konks kollane, tegelt on kuldne ja vineerist lõigatud.

Ja nüüd muud.
Kunagi ammu istutasime lilli ümber. Unustasin sellest põrakast lehtkaktusest pilti teha, aga sellise ilusa punase kuue ta endale sai. Klaasnõud said uued mütsid, et päris tolmupalle sisse ei ei kukuks selgest taevast. Praegu nad lihtsalt vedelevad seal keset põrandat, ootavad, et keegi õige koha leiaks. Klaasnõud vedelevad siiski eksole, mitte tolmurullid. Hea küll, vahest juhtub tolmurull ka sinna sekka.

Hakkasingi just mõtlema, et tegelikult on need kõik asjad nii kaua aega tagasi tehtud, et oleks võinud ammu juba postitada. Need kõrvarõngad on elanud juba pikalt. Kõigepealt olid nad lihtsalt minu-kõige-pikemad kõrvakad ever. Siis tuli mõte panna hoopis suled ka otsa, nii sündisid mu kõige vägevamad superhüpermegakõrvakad. Ekspluateeritakse neid hästi hetkel.

Ja viimane-hapupiimane projekt voodipesu...Appi, ma olen vahepeal viis korda vähemalt magama jäänud selle postituse kirjutamise aja. Igatahes, mis ma tahtsin kokkuvõtteks öelda, et riidest tuli niiiii täpselt välja, et ise ka ei usu. Ulmesuur tekikott ja normaalsed padjapüürid. Muster on ikka vägev, meeldib hirmsasti.

Kõik, silmad kinni ja offline.

Mulle meeldib.

Meeldib päike. Meeldib suvi. Meeldib nädalavahetus.
Meeldib, kui on suviselt päikeseline nädalavahetus.
Ka mitte nii suvistel puhkehetkedel olen ikkagi suutnud millegagi hakkama saada. Üks laupäev aelesin terve päeva niisama ringi, aga kell 22 tuli mõte, et aitab küll. Läksin ja õmblesin natuke padjapüüre. Sain Kreenholmi lõpumüügist kangajääke. Ostsin nii öelda külaliste tekikoti samast riidest ja nüüd tegin püürid juurde. Muster on hästi mõnus silmatorkav. Tekikott on minu meelest veel natuke tumedama sinisega.

Veel tegelesin aukude lappimisega. Janar kõrvetas motikatoruga omal pükstele väikesed augud sisse, aga ega pükse seepärast veel maha saa kanda, pidi midagi välja mõtlema. Ema käest sain natuke nahatükke, millest lõikasin leegikujulised lapid. Nüüd on isegi päris stiilsed püksid, võiks öelda. Sinna X kohta oli ligipääs küll suhteliselt piiratud, aga suure keeramise ja väänamisega õnnestus.

Enda teksaseid pidin ka parandama. Üks päev lihtsalt avastasin, et tasku juurest on rebenenud. Ei tea, kas tagumik on paisunud või pükste enda kvaliteet sitt. Igatahes siksakitasin seda kohta sada korda üle, et ikka kõvasti jääks. Väike kaunistuse pani nii muuseas ka.

Eile ja täna oli lihtsalt vapustav ilm. Rõngikuid sain õues laua taga teha. Jällegi pidin ennast nii tugevasti tagasi hoidma, et lühikesi mitte pikkadeks teha. Seekord õnnestus. Välja tulid ühed lühikesed ja ühed pikad. Mõlemad võtan ilmselt kasutusse. Taustaks on Janari supermaitsev maasika piimakokteil.

Mõlemal õhtul sain veel millegagi hakkama. Laupäeva õhtul tegin sushit. Kui selle kupatuse ära sõin, siis mõtlesin, et tükk aega on nüüd isu täis, aga kus sa sellega. Kui praegu pilti vaatan, siis ila tilgub jälle. Täielik müstika. Olen kindel, et see nädal võtan veelkord rullimise ette. Kuigi, peab mainima, et tänase päeva eine grillribi toorsalatiga oli umbes sama hea ja viis keele alla.

Täna õhtul sain lõpuks ühele poole esiku lambivarjuga. Planeerinud olin seda pikalt, aga materjali kogumine võttis ilmatuma aja. Kõigepealt otsisin õigeid konkse. Kõik, mida ma poodides nägin, olid kinni pigistatud, lahtise otsaga leidsin vist lõpuks K-Rautast või Bauhausist, ei mäleta enam. Järgmiseks oli vaja kangast, selle juures ma nuputasin tükk aega, kui paks see täpselt olla võiks, et valgus ikka läbi tuleb. Järgmise võib väikse järeldusena isegi paksema osta, sest praeguõmmeldust kumab kole lamp läbi. Aga etem ikka kui ilma.

Soojus.

Kevad on lõpuks kevade moodi. Võiks öelda, et pisut sarnaneb suvele, aga hõisata ei tasu. Energiat annab päike see-eest küll kuhjaga. Selle aasta esimese rattasõidu tegin eelmisel pühapäeval ja rulluisusõidu esmaspäeval. Kuidagi peab ju üleliigsest lahti saama :)

Kõrvarõngamaailmas midagi väga uut pole toimunud. Üritan savist mingeid põnevaid mustreid välja võluda. Ütleme nii, et käib kah, praktiseerin edasi. Hetkel olen ühele poole saanud selliste mummude ja kujunditega.

Natuke rõngikuid ka ikkagi:

Ühes ajakirjas, eeldatavasti oli see Kodu&Aed, nägin padi-parkimiskella ja otsustasin ise ka ühe teha. Pidin ennast ikka päris pikalt tagasi hoidma, et ei ostaks supermarketist, sest hoovõtust valmimiseni läks nii kaua aega, et mul oli juba vahepeal 100 korda vaja parkida. Õnneks täitsid kõik ostutšekid samal ajal taaskasutusfunktsiooni. Nii et kui Janar tahab järgmine kord minuga autoga sõitma tulla, siis ta saab rahumeeli padja pea alla panna ja unne suikuda. Eile kasutasin seda kellakest esimest korda Järve Selveri juures.

Kuna kevad on ikka taime- ja aiaaeg, siis istutasime ringi kaks suuremat toalille hoopis ilusamatesse ja suurematesse pottidesse, mille ma superhea hinnaga Home4You'st soetasin. See kõige suurem lilleke leidis endale uue koha toa nurgas, kuhu ta vägagi hästi sobib. 

Kõige lõpuks saime hakkama klaasplokkide paigaldamisega aknaorva esiku ja suure toa vahel. Asi vajab veel pisut viimistlust, aga üldpilt on olemas. Mul on muidugi kõik juba välja mõeldud, kuidas ja mis seal olema hakkab, aga järjekordselt peab hoogu ja mõne vaba päeva võtma. Präänik on vallutanud muidu selle plate ja valvab, kui meid kodus pole, nii et sinna tuleb mingi konkreetsem ja sobivama suurusega padi leiutada.

Selles suhtes on raske motikaperekond olla, et nii paljud nädalavahetused lähevad ringi sõitmise peale ja kodus kõik venib. Terve suvine kahenädalane puhkus ju kulub ka rännu peale...See igaõhtune enda pushimine on muutunud nüüd pisut kergemaks, sest õues on valge jne, aga Une-Matile me ikka meeldime nii õudselt, et teda eemale peletada on ka ilusate ilmadega keeruline. 

Kevade, uu?

Rühib meie poole ikka väga visalt. Vaikselt viskab juba kopa ette, et iga hommik tekib oht ninuli käia, sest päevasel ajal sulanud vesi kujundab ennast öiste miinuskraadidega jääks ümber. Maja ees on võimalus ka autoga uisutada.

Vähemalt päevad muutuvad pikemaks, mis annab tegutsemisaega juurde või vähemalt nii ma endale kogu aeg sisendan, enne kui kell 9 uni peale tuleb.

Ühe projektiga sain siis jälle hakkama. Garaaži seinamaaling on valmis. Nagu ikka peaaegu kõigi mu joonistuste puhul, ei mahu kogu graafika ette antud ruumi peale ära. Seekord oli pigem niipidi, et panin keskkohaga puusse ja nii pidigi paremat poolt lihtsalt kokku lükkama. Janar aitas värvimisega.

Välja näeb nii:

Üks õhtu möksisin mingid kõrvarõngad ka kokku. Hetkel on selline tunne, et need pole nagu päris valmis veel. Täna tegin mõne paari veel juurde. See isetegemine paisutab kõrvarõngaste kogu ikka nii suureks, et mõned kunagi poest ostetud isendid peaks ära andma paari eurosendi eest või nii. 

Vasakul pooliku tundega,
paremal valmis tundega. 
 

Vasakul etnokad, paremal Merjele.











Köögi viimane tapeedita sein sai ka paar päeva tagasi katte alla. Muidu oli ikka väga veider, paar paani ainult puudu.

See nädalavahetus olime eriti tublid ja produktiivsed. Laupäev oli lihvimis-pahteldamis-tapetseerimispäev. Ehk siis kõige pealt lihvisime garderoobis seina ära, siis pahteldasime suure toa puuduvad kohad üle (Aide samal ajal kruntis) ja lõunast hakkasime tapeeti panema. Kahest rullist tuli uskumatult täpselt välja, aga nii on kõigi minu tapeediostmistega. Kui ma näen midagi ilusat, siis umbes mõtlen, mis tuppa see minna võiks ja mitu rulli sinna läheks. Ei mingit mõõtmist, lihtsalt ehku peale minek. Vahel veab ka. Janar pani üles ka uue peegli ja lambi, nüüd on kõik PEAAEGU perfo, aga mitte siiski veel täielikult.
Välja näeb nii:

Täna tegelesid isa ja Janar lülitite paigaldamisega. Minu põhitöö on need maalid, millega ei läinudki väga kaua aega:



Panime need isegi seinale juba. Aga kuna laeliiste pole ja sein tundub pisut poolik, siis ei anna need veel õiget efekti. Muidu jällegi - olen kõigega rahul.