Long-awaited.

Kuidas iganes seda asja nimetatakse - pükskostüüm või asi. Üritasin seda õmmelda juba eelmise suve lõpus, aga siis ostsin liiga tugeva riide ja see ei tahtnud langeda ilusti. Lisaks võtsin lõiked iseenda peast ja pärast ei saanud seda asjandust üle tagumikugi tõmmatud.

Maikuu Burdast aga vaatas täpselt see rõivatükk vastu. Nii ma võtsingi kätte, otsisin ilusa õhukese kanga ja asusin asja kallale. Päris pikalt läks aega, sest avastasin poole õmblemise pealt, et pooli vajalikke vahendeid ei ole kodus, siis jäi 15 cm kangast puudu jne. Lisaks õmblesin seda argipäevade hilisõhtutel tunniste juppidena. Teisipäeval sain kella 24ks masinatööga ühele poole, eile lõikasin niidiotsi ära ja pressisin ainult.

Selline ta lõpuks sai - minu selle suve pükskostüüm või asi! PS: paelad kuuluvad rinnahoidjale, kostüüm seisab ülaääres oleva kummi najal väga edukalt üleval.

Kõik mu orhideed hakkavad korraga õitsele. Tahtsin seda õitemerd jagada. Sünnipäevalillel veel ühtegi lahtist pole, aga pungasid on palju-palju. Lausa 3 suurt õievart!

Swimwear vol. 1

Mul pole päris pikalt sellist asja nagu trikoo olemaski olnud. Ujulas, spas ja muudes veeasutustes on bikiinidega edukalt hakkama saadud. Kui aga avaldati selleaastaste Balti mängude teema "Veemängud", siis arvasin, et võiks üks triks olla selleks puhuks. Järsku peab tugevasti ujuma hakkama, aga bikiinidega võib väga sportlike tegevuste ajal igasugu põnevaid asju juhtuda.

Kuna ma varemalt olen hirmsas hunnikus retukaid vorpinud, siis ülejääke on mitmeid ja nii saidki sinine trikooriie ja valge elastikpits kokku. Kooslus on täitsa tore, juurde pidin ostma vaid äärekummi ja seljakinnise - u 3€. Nii juba läheb :)

Üritasin võimalikult neutraalseid pilte teha, õnnestus vist küll. Jah, selg on nats kõrbenud, igapäevselt ma pole selline punanahk.

2 paari.

Üle pika aja sai endale 2 paari kõrvarõngaid tehtud. Idee oli muidugi sada aastat vana mõlemal paaril. Aga suvi ju tuleb ja saab lehvitama hakata neid rohkem. Talvel mütsi-salli-kapuutsi seest ei näe nagunii ja kinni jäävad ka paksude riiete (eriti kudumite) külge.

Esimesed sulgedega on juba kõrvas käinud ja kiidusõnu korjanud. Suled sain Kangadžunglist, seal oli neid igasugu värvi, aga pisike punt ja suhteliselt kallis. Üle ei jäänud peaaegu midagi, osa läksid praaki ka.

Teised - südamekujulised - on ülilihtsad, sest põhiripats olemas, vaid väike leht külge ja valmis. Need on mõnusad suvised lillede ja väikeste sätendavate kividega. So not my type :) Siiski, vahel olen ka mina nagu lilleke, nii veider kui see ka poleks.

Enda kurvastuseks pean nentima, et diivanikatted jäävad ikkagi tegemata see kuu. Natuke võtan enda süüks ja natuke lükkan kellegi teise õlgadele ka. Eks ma hakkasin hilja harutama vana katet ja mõõtma ja siis tuli välja, et riiet jätkub ainult pooltele detailidele. Seega soovitus - mõõtke ikka ise enne üle, kas materjale jätkub :)

Voldid.

On jälle jube moes, eriti igas serveeringus plisseer. Ma teen proovi pisut tagasihoidlikuma voldindusega. Seega seelikuga, mis sai Factory'st soetatud vast aasta tagasi. Kõigepealt vahtis see tükk aega lihtsalt riidehunnikus, siis poole aasta pärast lõikusin laiali ja nüüd tegin valmis. Nagu ikka - asjad, mis venima kipuvad, tehakse lõpuks kiiruga ja mitte väga korralikult. Panin seljas nõeltega kinni küll, aga seljast ära võttes kukkus mõni ära ja nii muuseas sai keskosa päris tihkelt ümber.

PS: igasugune fotogeensusetilk oli välja voolanud must see päev.

Ennast lohutan nüüd sellega, et asusin uuesti teele tervislikuma toitumise poole - äkki kaovad need paar millimeetrit imeväel kuskile, et seelikuga hingata ka saaks.
Ei, tegelikult, nii kõvasti ikka ei poo :)

Mina jään.

Armastama seda seelikut! Idee potsatas mu pähe Lenna videost, kus ta taolise valge satsiseelikuga vette sammub. Ja Eesti Laulu finaalis oli ka midagi taolist. Teadsin kohe, et suveks on mul just seda vaja! Emaga veel arutasime pikalt-laialt ja vaatasime ajalehest, ajakirjast piltide pealt, mismoodi seelik tehtud.
Seeliku põhiosa pitsi ostsin Abakhanist heas usus, et küllap nii suurest tükist ikka jagub. Paari nädala pärast lõikeid otsides sai selgeks, et satside jaoks tuleb ikkagi kangast juurde tuua. Võtsin 2 meetrit ja olin rahul...kuni seeliku põhiosa valmis sai. Lõikasin satsipitsi ribadeks ja oh imet, ainult 2 satsi sain. Mis muud kui jälle poodi. Kokku võib arvestada kangakulu umbes 5-6 meetrit. Ma sorisin iga kord Abakhani kaalukanga korvides, nii et kokku maksin vast 22€ kogu kupatuse eest. Ühestki poest sellise raha eest nii suurt seelikut küll ei leia.

Välitesti pole veel teinud, ainult pilti käisin tegemas terrassi peal, kus oli loomulikult jube külm! Aga ehk särab homme hommikul päike ja lubab mul end tööle asutada selle kaunidusega...

Wupiduu!