Tuba põnnile.

Hakkasime ehitusega pihta aprilli alguses. Selle toa kohal oli algselt lihtsalt avatud ruum diivani ja tugitoolidega, mis sai kasutust minimaalselt ehk tavaliselt siis, kui mõne sündmuse puhul ööbijaid rohkem oli ja diivan magamiskohana käiku läks. Majaprojektis on see tuba siiski kinnine ja lastetoaks mõeldud, küll teistpidise planeeringuga.

Toa sisustamisel sai põhivärviks valge, kuna päevavalgust satub sinna vaid läbi ühe katuseakna. Mida rohkem pindu valgeks värvisime, seda heledamaks tuba läks ja praegu ei tunnegi puudust suuremast aknast. Pigem on hoopis mugav, et katuseakna rulooga saab toa ühe liigutusega magamiseks sobivalt hämaraks muuta.

Meie karvasele lapsele meeldib tuba väga, eriti see Ikea vaip. Voodis käib ta ka aeg-ajalt magamist proovimas, teeb tulevasele beebile juba aset soojaks. 

Tapeet pärineb Boråstapeter'i kollektsioonist Marstrand, ostetud Värvikeskusest. Seal on tõesti suur valik ja kataloogist tellides sain oma rulli kätte juba nädala pärast. Ma ei tahtnud midagi väga titelikku, vaid pigem universaalset, mis sobiks lapse tuppa pikemat aega. Janari heakskiidu pidi tapeet ka saama. Laes ja seinas on vastavalt Vivacolor Interior White ja Interior Satin, põrandal Amello põrandaõli, hiljem tõmbasime sama firma karnauba vesivahaga kogu pinna üle.

Oma näpukestega tegin kardinad, lipukesed ja tähed laelambile. Janar tahtis seda lampi juba prügikasti visata, sest lõime kordamööda sinna pidevalt pead ära. Saime õnneks ühe metallist jupi vahelt ära võtta ja lühtri kõrgemale lae alla tõsta. 

Talvemüts südasuvel.

Täpselt selline tunne oli küll esmaspäeval pilti tehes, et valisin kõige kuumema ilma nii talvise eseme tegemiseks nagu seda on üks müts. Tegelikult alustasin kudumist paar nädalavahetust tagasi bussiga Pärnust Tallinna sõites ja sel ajal oli ilm veel üpris jahe, oleks võinud vabalt mütsi pähe tõmmata.
Muster pärineb ikka (ülla-ülla) Dropsi lehelt, tegemist ülilihtsa projektiga, muster asub siin. Ei saa mul veel isu täis sellistest lotu-mütsidest, muu tegumoega mütse minu riiulist ei leiagi. Lõngadena kasutasin Drops Alpacat ja Rowan Kidsilk Haze'i, viimast seepärast, et Drops Kid-Silki Järve käsitööpoes sel hetkel polnud ja ei viitsinud spetsiaalselt otsima ka minna. Värvid sobisid edukalt kokku ka kahe erineva tootja puhul, Rowani värv oli vist 595 Liqueur ja Drops 3969 punane/lilla.

Äär ei jäänud minul nii rulli nagu näidisel, aga see eriti ei morjenda. Iseenesest tundub müts küll jube soe olevat, loodetavasti mohäärlõng täidab oma eesmärki ka jahedamate ilmade korral. Nüüd ei jää muud üle, kui müts kappi talve ootama panna. Kommentaariks eelmisele postitusele - tuli tõesti kudumisisu tagasi peale pahtlite-värvide-liistudega mässamist.

Kawa uues kuues.

Talvisel ajal sai ette võetud kaherattalise demontaaž. Kõik värvitavad osad viisime ülevärvimisele, sest paak tahtis ilusat uut kahevärvilist lahendust ja ka muud jupid ei öelnud väiksest värskendusest ära. Nüüd on meil perekonnas mõlemad two-tone motikad.

Professionaalidel (sadulsepp.ee) lasime ära vahetada ka sadulanaha, lisaks tahtsin sadula kuju ka muuta, et oleks voolujoonelisem ja seetõttu paratamatult tagaistujale ebamugavam. Kuna ma aga ei plaani kedagi eriti kaasas vedada, siis pole sel suurt tähtsust. Vana sadul oli selline nööpidega, nagu nahkdiivan ja tegi tagumiku eriti pointy'ks, mis mulle üldse ei sobinud. Uue lahendusega olen ülirahul! Sõidumugavust ise veel kommenteerida ei saa, sest pole sõitnud, aga Janar kiitis heaks.

Oma näpukestega tegime veel mitmeid pisitöid - vahetasime ära lenksu, siduri-piduriheeblid (uutel punaste silmadega pealuud otstes)ja esisuunatuled, mis nüüd asuvad käepidemete otsas. Lisaks kleepisime esiporikal istuvale kotkale punased silmad, lõikasime tagumise tule lühemaks/vähem eenduvamaks ja kõige närvesöövama tööna kleepisime käsitsi paagi mõlemale küljele kivikestest pealuu kujutised. Oi, see oli vast tore töö...kulmupintsettidega kivi kivi haaval nokitsesime, aga tulemus on seda väärt.

Janar võttis praegu laibakad ka maha, sest mina oma õllekõhuga sõitmisega hetkel riskima ei hakka, aga ratas tahab siiski liikumist saada ja temale jäävad jalgadele ette.
All in all on mul nüüd kõige ilusam motikas, pean veel vaid pisut kannatama, et ise sadulasse saaks.

Magamiskott.

Oodates tundub aeg pikk. Et olukorda pisutki leevendada, hakkasin nüüdseks vist juba paar kuud tagasi kuduma oma esimest nii suurt projekti - magamiskott-kampsunit beebile. Vanaema meenutas, kuidas tema õmbles kõik riided lapsele ise, sest poest polnud midagi saada. Enam seda muret pole, kuid tahtsin siiski, et mul oleks ka midagi päris algusest lõpuni enda tehtut, mida ma kindlasti kunagi ära ei anna.
Loomulikult on muster pärit jällegi Drops lõngade kodulehelt, ka lõng ise Dropsi toodang (Merino Extra Fine, tumepruun), mustri saab kätte siit. Enne kuduma hakkamist lugesin juhendi läbi ja tekkis väike hirm, kas ma üldse suudan nii keerulise asjaga rinda pista. Võtsin end siiski kokku ja alustasin lihtsamast seljaosast. Kudusin suurusnumbri 6-9 kuud järgi, vast siis on sellise paksema kudumi järele suurem vajadus ja loomulikult ei tea keegi, mis suuruses poiss sündida kavatseb. Seega pigem las olla kasvamisruumi. Janar küll imestas, et nii lahmakas, aga pärast kokku õmblemist on lõpp-produkt mu meelest täiesti normaalsuuruses. Vähemalt on jalgadel siputamisruumi.
Nööbid sain Kangadžunglist, algselt ostsin mälu järgi kogemata ainult 7 tk. Õnneks oli kuu möödudes poes seis sama ja sain oma puuduvad 3 nööpi ka kätte.

Dropsi mustrite katsetamisega ma ühele poole jõudnud veel pole, ees ootavad üks paar toasokk-susse ja õhulised suvesokid endale. Peale remonditöödega lõpetamist on ehk isu vardad uuesti kätte haarata ka tagasi tulnud.

Soojaveekoti kasukas.

Kunagi oli meil kodus elektriline soojenduspadi. Kui eraldi elama tulime, siis tundsin alatasa puudust soojendava funktsiooniga esemest. Läksin lihtsa vastupanu teed ja ostsin apteegist soojaveekoti. Küll see haises koledasti naftatoote järgi ja ega välimuski kõige kenam polnud. Lisaks tuli iga kord kott rätiku sisse mähkida, et end mitte ära põletada.

Alguses mõtlesin õmmelda kotile vähe kenama katte, aga kui sealsamas varasemalt mainitud Dropsi lehel mustrit nägin, oli asi otsustatud. Ma armastan palmikuid ja selles mustris oli neid piisavalt - muster ise asub siin. Lõngaks kasutasin selle mütsi jääke, õigemini neidsamu üles harutatud pikki kindaid (ei saanud piisavalt kasutust). Loomulikult jäi ka natuke lõnga puudu, millega ma ka juba alguses arvestanud olin, ja näppasin jälle enda susside jaoks mõeldud punasest Eskimost ühe toki. Minu vana lõng oli Eskimole üpris sarnane nii jämeduselt kui värvilt, seega häirima see vahetus mind ei jäänud.

Üks soojakott leidis teise

Kui kedagi või midagi nüüd soojendada on tarvis, siis saab seda teha silmale hoopis rohkem rõõmu pakkuvas vormis. Täna proovisime järgi, hoiab minu meelest kauem sooja ka.