Red alert.

Ma siin olen peast ka pisut punane. Mis tähendab, et tegelikult peaks pead värvima, et ikka täiesti punane olla. Muidu on nats leige värk.

See pole aga kõik. Et ikka postitus pealkirja vääriline oleks, siis tulevad eksponeerimisele 2 punast projekti, millega ma olen hakkama saanud.

1. Mitte-päris-haaremipüksid.

Leidsin lõike viimasest "Käsitöö" ajakirjast. Kusjuures ajakirjas olid nad Annegrete jalas. Igatahes, seal oli suht ehtsate haaremipükste lõige ka, aga neid ma ei võtnud, sest Janar vihkab haaremipükse. Mõtlesin, et teen hullult kompromissi. Kui püksid valmis sain, siis ei meeldinud need talle ikka. Mida oligi muidugi arvata. Aga väga super mugavad on ja mulle meeldivad. Nii ma käingi nendega nüüd näiteks tööl või kuskil, kus tema ei näe. Ja olemegi mõlemad õnnelikud. Kangas pärineb Kangadžunglist, nööbid on ka neil muidu, isegi Espriti omad, mis pärinevad Aide nööbivarudest, mida ma kahandasin umbes poole võrra, kui tal külas käisin. Nööpaugud kusjuures tegin täiesti käsitsi ja täiesti kohutavad tulid! See oli hetk, mil mõistsin, et vajan kaasaegset õmblusmasinat. Teine samasugune mõistmisehetk saabus, kui mul mingi aeg tuli soov pükse jalga panna ja avastasin, et tagumiku peal on õmblus hargnenud. Stretšõmblus on selle hädavajaliku õmbluse nimi muidu. Uue masinaga tegin kõik korda nigu niuhti, kestab siiamaani.

2. Vahepalaks veel ühed retuusid.

Mis olid valmis juba ammu, aga igalt poolt õmblused rebenesid kogu aeg. Millegipärast ema overlokk ei teinud nii venivat tööd nagu mul vaja. Superhüper uue Brotheri masinaga vuristasin kõik õmblused üle stretšiga ja voila! Ei hargnegi enam. Nüüd on need officially lemmikretukad. Ikkagi pisut punased.

3. Kahe käe ja peaga talves.

Enne Jaanipäeva oli Kaubamaja galerii lõngapoes, Liann on vist selle nimi, allahindlus -25% kõik lõngad. Läksin sihikindlalt, et ostan midagi raudselt ja kuna ma tahtsin proovida järgi selle mütsi tegemist, siis jäi silm peale paksule lõngale nimega "Simpson". Võtsin 2 tokki, aga mütsile kulus 1. Olen vastik kopeerija, tegin ka punase nagu originaal, aga musta ei tahtnud, sest neid on mul juba mitu. Teine tokk seisis natuke aega, kuni oli aeg ilma sõrmedeta kinnasteks saada. Tegin nad suht pikad, sest kavatsen endale sügiseks/talveks ägeda mantli või asja õmmelda, millega need sobiks. Kui külm hakkab, siis panen mustad sõrmikud alla. Ise olen rahul. Peaaegu.