28 detsember, 2010

Min kära dvärg.

En dag min kära dvärg satte en godis i min julstrumpa. När jag tog den ut, var jag så förvånad och samtidigt otroligt glad att jag log hela kvällen som en dum person.
Där var ju Ahlgrens Bilar jul-edition!


OBS! Det tog mig strax en månad att skriva en ny inlägg.

Jõulud ja kingid.

Kuna iga aasta on jõulukinkidega see jama, et viimasel hetkel tuleb meelde veel sada inimest, kellele kink tegemata ja siis peab esimesest ettejuhtuvast poest midagi haarama, siis seekord alustasin nimekirja tegemisega juba sügisel ja sain omadega ühele poole päris varakult. Välja arvatud teatud üksikud asjad, mis spetspoest oli vaja ära tuua, aga kuhu enne jõule väga ei jõudnud.
Selle aasta jõulud erinesid ka selle poolest, et jõulukaunistustega mässamise isu tuli alles kolmandal advendil, sama oli ka piparkookide küpsetamisega. Tavaliselt on mul esimesed pepparkakorid enne esimest adventi tehtud ja jõulukaunistused ka üleval. Hoolimata kõigest nägi kodu ilus jõulune välja. Kõige rohkem jäin rahule köögi suure aknaga.

Kuuse tõime tuppa viimasel advendil. Valisin eheteks ainult kuldse ja punasega, et liialt siiruviiruliseks ei läheks. Pudistab okkaid teine kõvasti millegipärast, järgmine kord toome ikka ise metsast, mitte kaubanduskeskuse eest.  

Jõuluvanale soovitasin kingid ka rohkem külje peale panna, muidu on pooled pakid okkaid täis.



  
Nüüd siis kingitustest. Nii mõnedki eelmistes postitustes eksponeeritud esemed rändasid kingikoti sisse - Kärdile, Annelile, Merlele. Juurde tegin ka muidugi. Kõigest ei tulnud meelde pilti ka teha, nii et kes loeb ja leiab, et tema käsitöökinksi polegi väljanäitusel, siis ootan fotot. Kärdile läksid kollaste roosidega, Annelile roosade suurte pärlitega ja Merlele mustade kellukatega kõrvarõngad. Ema sai suurte latakatega sini-kollased kõrvarõngad, millele tegin juurde ka käeketi ja panin värvuselt väga sobivasse kinkekotti. PS: kinkekotivaru ammendus täielikult!


Karenile tegin liblikatega rippuvad, Aide omadest pilti ei teinud, nii et neid ei näe. Aga Aide omad läksid Karenile rohkem peale, nii et tehti kiire vahetus. Aidele õmblesin teekannu soojendaja ka karvasest kangast, aga pilt jäi sinnasamasse, kuhu kõrvarõngaste omagi. Tegemata. Aster tahtis juba tükk aega uusi kõrvarõngaid oma allergilistele kõrvadele. Nii ma tellisingi kullatud otsikud ja hoian siiamaani pöidlaid pihus, et mingit halba reaktsiooni ei tekiks. Tegin küll kaks paari, aga punased meeldivad mulle rohkem. Idee on sama, mis mu telefoniripatsil. Sealt see tuligi, et Aster nägi ripatsit ja tahtis sellised kõrvarõngaid, ainult punaseid. Tulid välja sellised.



















Tegelikult tegin Triinule veel ühed tiigrimustriliste helmestega kõrvakad ja endale ka jõuludeks ühe paari, aga tiigrikatest ei saanud ilusat pilti ja enda omad teen natuke ümber ja siis eksponeerin.
Et sügaval talveajal midagigi kodus korda saata, siis tegelesin kõige pisemate pisiasjadega. Samal ajal Aide teekannusoojendajaga õmblesin ka endale ühe. Endale tegin esimesena, et veenduda toodangu kvaliteedis ja väljanägemises. Jube rahule jäin küll, sest katse tulemused olid head - umbes neli tundi õhtul voodi kõrval soojendaja sees lesinud tee oli täiesti joodava soojusega, mitte jahtunud lurr. Wupiduu!
Teise asjana voolisin vannitoa riiuli jaoks roosikesi, mis sobiks värvilt ja ilmestaks üldist valget. Jääb vaid loota, et neid esimese tolmupühkimisega minema ei uhuta.



Last but not least: palusin Janaril endale aastapäevaks meisterdada kõrvarõngahoidja, mis hoiaks mu püsikasutuses olevat kogu korras. Kuna ta ei ole meil just kõige suurem nokitseja tüüp, siis aitasin oma jõududega ka ja kahe peale saime valmis. Tegelikult sain muidugi hoopis suurema kingituse osaliseks, kui oodata oskasin, aga see selleks. Nüüd on nii mugav iga hommiku valida värvi ja pikkuse järgi sobivat paari, sest kõik on ilusti näha.

Pildi peal pole näha, aga reaalsuses on korruseid kokku 3. Kõige kõrgemal on poest ostetud, teisel isetehtud lühemad ja kolmandal segamini väga pikad.
Idee leidsime koos emaga Bolig Pluss ajakirjast suvel ja nüüd leidsin ma täpselt vajaliku tähtpäeva, mille jaoks selle meisterdamist paluda.