Selle aasta viimane puhkus.

Teisipäeva hommikul panin kirja absoluutselt kõik, mis vajab tegemist. Ega kõike ei jõudnud, aga üllatavalt palju aega jäi õmblemiseks.
Veelkord sorteerisin kappi ja väga kriitilise pilguga käisin kõik riiulid üle. Tulemusena sain lahti järjekordsest suurest kotitäiest tolmu koguvast kraamist. Loodan, et lähevad asja ette kellelgi teisel.

Esiteks tegin väiksemaks ühe topi, mille Norrast ostsin. See oli täielik lohvakas. aga ilmselt siis nii naeruväärse hinnaga, et ei saanud poodi jätta. Allpool on retuusid, mis valmisid DSV jõulupeo esinemise jaoks, aga ma kavatsen neid ka niisama kanda - väga mõnus erk sinine.

 

Selle rohelise pluusi tegin ka kitsamaks ja ups, pisut läbipaistev on teine. Tundub, et poes olles meeldib mulle laiu asju osta, aga pärast kanda ei meeldi. Tuleb tõdeda, et midagi  proovikabiinides valgusega tehakse, et seal kõik selga sobib. Ja retuusid (jällegi) tegin täna. Olin õnnejunnis selle kanga üle - kudum. Ostsin umber kuu tagasi Sokisahtlist paksud sukapüksid, need läksid nii kiiresti topiliseks, et ma ei taha neid kodus ka jalga panna. Okei, nii hull pole asi, aga siiski - vääääääga topilised. Nii ei jäänudki mul muud üle, kui ise soojad mustad retukad teha. Talvel tahaks ju ka seeliku-kleidiga käia ja mitte jalgu ära külmetada.

Armas sõber Tauri ostis meile ära HRL 2012 piletid. Läks lausa nii õnneks, et sai fännipileti ostjana pluusid ka kaasa. Janari XXL-i tegin pisut väiksemaks ja enda XXXLi...samuti "pisut" väiksemaks. Õigupoolest lõikasin mõlemalt küljelt lihtsalt 20 cm ja varrukad maha. Nüüd on lausa naiste lõike moodi!

ENNE

PÄRAST

Jõul ja kodu.

Ikkagi ei saa ma avaldada kõiki ise meisterdatud kinke, aga osa neist siiski.

Tegin ühe posu kellpatju autode omanikele.

Emale

Merlele

Isale

Ise sain kingiks oma salajase soovi - suure peegli. Käisin isegi Janarile näitamas, kust ja millist ma tahaks ja oh imet, päkapikk oligi kuuse kõrvale kohale vedanud selle. Pakk oli ju nii suur, et kuuse alla ei mahtunudki. Külaliste meelest võis seal olla hoopis aken või uks.

Tarvilike asjade õmblemisega olen ka tegelenud. Kõige viimasena ehk täna tegin madratsile katte. See on memme vana madrats, aga kõlbab ehk veel istumiseks, kui toolidest puudus peaks tulema või magamisasemeks.

Kusjuures tagaplaanil on näha kinki, mille Janar isa käest sai - raadiot. Jah, see on see kollane. Ma lippasin sellega täna õnnelikult mööda maja ringi. Ei ole ju igas toas raadiot ja õmmeldes ei viitsi alati arvutit käima panna, et taustamuusikat oleks. Kiidan igati, väga hea raadio - kerge kanda, sang olemas, töötab nii stepli- kui ka patareivariandiga.

Kardinaid vorpisin ka üpris hiljuti, et uudishimulikud naabriprouad ei saaks igal ajal aknast sisse vahtida. Mõlema suure akna ette tegin, kuigi praegu mõtlen, et peaks ehk ära vahetama, punased varjavad rohkem ja seal tagumises toas pole väga palju liikumist.

 

IKEA!

Meie toreda sündmuse - 7 koosveedetud aasta - puhul käisime väiksel ostureisil Vantaa IKEA's. Mul oli juba peaaegu kõik välja vaadatud, mida sealt osta, aga koha peal oleks vist rekkatäie kaubaga ka minema sõitnud, kui rahakott lubanuks.

Tõime sealt ära kaks suuremat mööblieset - telekaaluse ja riiuli. Lisaks veel paar rulood ja muud nipet-näpet.

Riiulile olen ma suutnud juba palju asju ära mahutada. Aga selle jaoks see ostetud ju saigi! Kaks lisaruudukest ostsime ka, mis ühest ruudust neli teeb. Sinna panin pudelid ja nagu näha, siis on kõik juba täis.

Telekaalusega panime naaatuke mööda mõõtudelt - muusikakeskus ei mahtunud 1,5 cm-ga klaasuksega kappi ära laiupidi ja pikkupidi ei saa ka panna. Niisiis sai sinna toppida igasugu muud juhtmendust.

See must ruloo on ka IKEA-st pärit, samasugune valge on telekaalusetoas. Alles pärast tulime selle peale, et oleks pidanud 3 tk veel võtma, sest aknaid on neli ja kui päike väljas sirab, siis oleks tore kõik aknad kinni tõmmata. Tavaliselt me sirava päikesega muidugi telekat ei vaata, aga harva juhtub ka seda.

PS: Meie tänavuaastane jõulukuusk kogu oma kauniduses. Kinke oli jõululaupäeval ainult kordades rohkem, üksiküritajad jäänud veel omanikke ootama.

Tapeedindus.

Minu lemmik! Mul ei teki peaaegu kunagi probleemi endale meeldiva tapeedi leidmisega poest - eriti K-Rautast, kust on vist päris enamik meie maja tapeete.

Ja alumises suures toas oli nii palju seinu! See tähendas suurt valikuvõimalust. Ilma mööbli, kardinate, patjade ja muuta, mis toast toa teevad, on ehk natuke imelik või nii. Janar kisas kõvasti valge seina üle, sest see on ju nii tühi. Ma seletasin pikalt ja laialt, et kõik seinad ei saagi mustrilised olla, siis lähevad silmad kirjuks ja lõppude lõpuks ei saaks ka pilte riputada, sest see teeks asja veel kaootilisemaks.

Lõpuks jõudsime kompromissini ja ma peaks mainima, et mustrit kauples ta ikkagi päris palju välja või mis? Kõigest 2 valget seina ja seal on ka siiski väike muster tapeedil olemas. Isal oli ka palju tööd - kõik pistikuaugud ootasid täitmist. Nii uskumatu kui see ka pole, aga selle etapiga vist saab peaaegu kõik lülitid elektrikilbis sisse lükata. Vaja kõigest kilp nüüd korda teha, kate peale panna ja sildikesed juurde kirjutada.

Niisiis - valik meie elutoatapeete!

Ja kui me juba nii kaugele olime jõudnud, siis pidin kohe kardinate peale mõtlema, et soovimatud isikud ei saaks pidevalt vahtida, mida me täpsemalt seekord teeme. Punase juurde punased kardinad, valge juurde valged, neid viimaseid ei jaksanud ma pühapäeval valmis vuristada, aga kangas on totally amazing! Väike pildike-paar kogu kupatusest ka.

PS: Ma olen jõulukinkse ka meisterdanud, aga kammoon! Neid ei saa ju üles panna, kui pooled asjaosalised siin piilumas käivad!