18 juuni, 2010

Vanad tööd.

Kuna ühe hooga ei ole mul midagi uut ette näidata, siis alustan vanadest. Tegelikult pole ma käsitööndusega väga pikalt üldse tegelenud, pigem avastasin selle alles aasta tagasi. Muidugi sai põhikoolis käsitöö tunnis nii mõndagi õmmeldud ja kuna emal oli vägev õmblusmasin, siis õmblesin väikse abiga endale lausa pükstest ja pluusist koosneva komplekti, mis nüüdseks on väga väikseks jäänud.
Õmblustöid teen hetkel väga vana Naumanni käsiõmblusmasinaga. Muudkui aga väntan. Sellel on kahjuks ainult sirge õmblus, ei ühtegi siksakki ega midagi, aga hetkel saan hakkama. Muidugi unistan ka kaasaaegsemast masinast, kuna praegusel ajal on kangavalik lihtsalt nii suur, et ühe tavalise õmblusega kõike perfektselt ei õmble. Küll see ka kunagi tuleb. Senikaua kogun keerulisemaid masinaid vajavad tööd kokku ja ema külastades kasutan tema arsenali.
See seelik on mu kõige viimane riideesemest vaimusünnitis. Millegipärast on mu lemmikuks viimasel ajal igasugused balloonseelikud-kleidid. Neid on muidugi suht lihtne teha ka - võtad kangatüki, tõmbad ääre krousi, õmbled ääred ilusaks ja ongi valmis.
See kangas on pärit Janari ema varudest. Mulle jõledalt meeldis see ajakirjanduslik tekst seal peal ja teadsin kohe, et sellest üks seelik tuleb.
Kuna ma pole luku ette õmblemises väga vilunud, siis sai seda ikka mitu korda tehtud. Pikkust korrigeerisin ka. Alguses oli seelik üle põlvede, aga see ei kõlbanud kuskile. Nüüd on muidugi päris mini värk. Mulle meeldib.







Selle kleidi tegin jällegi balloonihulluse ajal. Kui ma seda keskelt vööga kinni ei tõmbaks, siis oleks nagu kartulikott. Riie on väga tugev ka, nii et hoiab asja ümara. Kangas on jällegi Abakhanist, lõige ajakirjast Käsitöö, kevad 2010.
Taustaks on üks ese, millega ka palju vaeva nägin, nimelt kiiktool. Vana kate oli väga võidunud ja must juba, oli aeg uueks. Janar aitas mul kogu krempli lahti lammutada, aga ülejäänu tegin ise. Tahtsin Janarile üllatust valmistada, kui ta tööreisilt tagasi tuli ja õnnestus vist. Ise olen tööga enam-vähem rahul. Uus katteriie on pärit jällegi Abakhanist, mööbliriiete seast. Ülejääkidest tegin paar padjakatet ka. Käetoed ja jalad värvisin koolitahvlivärviga, see oli ainuke must, mida meil kodus leidus. Samas ma eeldan, et kuna see peab taluma suurt nühkimist, siis peab ta ka kiiktooli peal kauem vastu.

Retuuse olen ka teinud mitmet sorti. Alguses tegin kolm paari ja kõik overlokiga, aga nüüdseks on ühed remondis, kuna riie on väga veniv ja overloki õmblus ei pea vastu. Seega pean otsima kuskilt masina, millega stretšõmblust teha. Esimesed on kõige lemmikumad, kõige parem kangas ka. Teistel tahab põlv välja venida, aga ilusad ikka. Kangad pärinevad Abakhanist, lõige Lindexist ostetud teiste retukate pealt.













































Koduga seoses meenub viimati riiuli ülespanek. Nimelt sai meie köögi ainuke riiul endale kaaslase. Ühe peale ei mahtunud kõik vajalikud asjad ära, nüüd on hoopis lahedamalt ruumi. Sai kõik isa toodud riiulikandurid ka ära kasutatud. Kui ülemist riiulit ma peitsisin kaks korda, siis alumist ainult ühe. Tuli välja, et poole aastaga on peits pisut paksemaks muutunud ja kuigi ma küll loksutasin purki igatpidi, et asi seguneks, aga peale kandmisel tuli ikka välja, et ei ole seda teist kihti vaja. Nüüd näeb köök kohe rohkem köögi moodi välja, ei teagi, miks see väike detail nii palju juurde annab.
Tegelikult peaks jätkama kõrvarõnga postitusega, aga seda vist hiljem. Hetkel pean hoopis ühe sünnipäevalapse kingi kallale asuma.

17 juuni, 2010

See ainus esimene.

Blogi mõte tuli aasta tagasi maja ehitama hakates. Tekkis see aga hoopis Wordi dokumendina ja jäi ka lõpuks soiku. Nüüd, lugedes paljusid huvitavaid blogisid, tegin ka ise asja ära.
Mõtlesin pikalt, et mida see blogi siis endast täpsemalt kujutama hakkaks ja jõudsin järeldusele, et ei saa see käsitööblogiks ega ehitusblogiks, vaid peaks kajastama lihtsalt kõiki minu käelisi tegevusi igal alal. Sellest ka URL, millele oleks võinud muidugi mitmeid sõnu lisada, aga mida lihtsam, seda parem.
Alustuseks hakkab ilmselt siia tilkuma postitusi vanematest ettevõtmistest, mis meelde tulevad, aga kuna pea on hetkel Nii Suuri Mõtteid ja Ideid täis, siis võib loota ka uuema kraami peale. Ise olen lootusrikas selles suhtes :) Ehk leiab aeg ka mind üles.