Loads of stuff.

Suve lõpu kapikoristus ongi tehtud! Ja tagajärjed on lausa Fantastilised. Võib öelda, et kapis on tunda õhu lõhna, riiulid lausa puhkavad, sest koormat jäi ju kõvasti vähemaks.

Uskumatult hea on hommikul riideid valida, kui hunnikud väiksemad on. Vaatad, et siit võtan selle ja siit selle, kõik on silma all, midagi ei kao kuskile ära. On ju uskumatult tore kord majas? Okeiokei, pildi pealt ei saa midagi aru.

 Toa põrandale tekkis aktsiooni tagajärjel 4 hunnikut. Esimene ja kõige väiksem on ära viskamiseks (totaalne saast), teise, mis on kolmandaga sama suur ja põhimõtteliselt koos, panin naiste ja kolmandasse meeste riided, mis on ära andmiseks - sihtpunkt mõlemal olemas. Ja viimane hunnik (1 suur+1 väike) sisaldab endas riideid, mida tuleb ümber teha!!! Millal selle jaoks küll aega leitakse, täielik müstika. Ma olen kindel, et ka sealt leiavad osa esemeid tee kuhugi mujale kui minu riidekappi, kui ma olen neid 5x ümber teinud ja ikka ei sobi. Aga sellest saab aru alles, siis kui mitu korda niiti, nõela ja aega on kulutatud.

Täna sain lõppude lõpuks kätte ka oma tellimuse Helmehaldjast/Karoline Hõbelõngast. Täiesti uskumatult huvitav raamat on Donna Kato "The Art of Polymer Clay Millefiori Techniques"! Ma ahmisin neid ideid silmadega endasse ja tahaks kohe kõike ise katsetada! Lihtsalt niinii ägedad helmed ja projektid. Savi kulu on ilmselt ka meeletu, aga tulemus on liiga super. Muidugi mul on selline tunne, et tavalise taskunoa teraga ma vist ikka nii perfektset mustrit ei saa, see tera on liiga nüri või paks või ma ei teagi, milles probleem. Niisiis tuleb veelkord jahile minna.

'

And last but not least - kapiuks!!! Hirmus palju võttis aega selle liugursüsteemi ja puupulkade ostmine, aga lõpuks sai see tehtud ja meie seinakapikesel ongi liuguks ees. Võtsin kohe kätte ja tegin ka selle kapi korda, taaramäed tuleb automaati ainult veel viia.
Rasket ei olnud siin tegelikult mitte midagi, Janar oli nii tubli ja lõikas kõik asjad mõõtu. Mina värvisin pulki ja ühe uksepoole. Janar oli kõik ettevalmistused enne minu töölt tulekut ära teinud, nii et ma siis ainult tõstsin ja toetasin ja surusin, kus mida täpselt teha oli vaja.

Oii, ja telekast tuleb põnev saade, good bye!

Püüan olla tubli.

Iga kord, kui ma võtan kätte postituse kirjutamise, siis enne mõtlen pikalt-laialt, palju mul midagi üldse tehtud on. Kui näiteks olen õmmelnud ainult ühe asja valmis, siis ainult selle pärast küll kirjutama ei hakka. Aga samas. Nüüd olen lugenud teisi blogisid ja pole nagu väga vahet.
Igatahes - olen võtnud eesmärgiks natuke tublim blogija olla ja iga nädal vähemalt üks kord midagi kirjutada. Tavaliselt ma nädalavahetusel midagi võtan ikka ette, päris maha ei taha ühtegi magada.

Tegelikult oli mul ju kunagi vahepeal sünnipäev. Ja otsustasin mina endale sünnipäevaks osta vaiba ja diivanilaua, kogumaksumus 210€. See vaip oli juba iidamast-aadamast välja valitud. Kui poodi läksime, siis alguses me pakitud varianti ei näinud ja pisikese nördimusega hakkasin juba näidist võtma, kui oh imet, käisin ümber laudade ja leidsin ikka kile sees näppimata tuliuue. See on nii mõnus pehme ja pikalõngaline. Präänik on eriline fänn, käib ja peidab ennast sinna sisse ära ja teeb mängu kohe.

Laua sain Home4You outletist, see oli näidis olnud ma arvan, aga pisivigu on ülivähe. Üks suurem kriim oli, aga mitte nähtavas kohas. See mahtus nii täpselt autosse, et ma ise ka ei uskunud. Ei pidanud isegi nina vastu klaasi sõitma.
Linikut oli ka ju vaja sinna laua peale, muidu oli kole tühi. Sorisin oma üliväikestes kangavarudes ja leidsin selle kuldpruuni jupi, millest tahtsin kunagi õuetoolidele põhju teha, aga arvasime, et liiga ilus riie selle jaoks. Nii saingi sellest hoopis liniku ja kaks padjakatet.

Meie istumistuba näeb välja nüüd nagu peaaegu lõpusirgel, vaja oleks pisut liiste, aknalaudu, põrandalihvimist ja lakki. Ja vuugivahetäidet. Võõras silm neid asju ei märka, aga endal ikka kripeldab.

Sverige/Norge parimad palad.

Elu esimene tööpuhkus sai veedetud motika seljas trippides. Panen kirja mõned parimad kohad ja sündmused koos pisikese pildimaterjaliga. Rõhutan sõna pisike, sest nende mägede vahel on võimatu mitte kogu aeg pilti teha.

1. Torasjärvi - All inclusive for 0 SEK!
Ja tegemist ei ole Soomega, kuigi nii võib tunduda. Mida kaugemale Laplandi, seda rohkem Soome mõjutustega kohanimesid. Tõeliselt tore kalastamiskoht, kus oli olemas isegi kuivkäimla ja kõik muud mugavused, mis pildil näha. Eesti inimene vaatab, et mis seal ikka nii erilist, meil neid RMK kohti ju mitmeid, aga katsu sa Skandinaavias selline suurte metsade vahelt üles leida, kusjuures keegi ei taha selle eest raha saada. Eks see paigake ei olnud mõeldud üldiselt ööbimiseks, aga me panime kõige kiuste mäenurgale telgid püsti. Sai järves isegi ujumas/pesemas käidud. Vihmapilved ähvardasid mitmel korral, aga triivisid täpselt meist mööda.

2. Nusfjord - den lilla byn i fjorden või miskit.
Saime nautida päikest ja tubast soojust. Aitäh, Kairile ja Rannole, et nad meid vastu võtsid, toas magada lasid ja Lofotenil ringi viitsisid sõita. See väike armas kaluriküla lasi meil samuti TASUTA ringi vaadata, kuigi muidu küsiti sissepääsu eest raha. Nagu igal pool mujalgi. Ennast ja pesu saime pesta ühes nendest valgetest majadest. Seal elada on suvel ikka vapustav - millised vaated ümberringi. Iga päev on võimalus erineva mäe, tõelise mäe otsa ronida. Talvel on kehvem, 2 tundi valgust ei jäta eriti pikka aega vaate nautimiseks, aga siiski. Me like it. Väike makrellipüük käis ka asja juurde, edukalt.

Vahepalaks võib öelda nii palju, et sillad, tunnelid, kosed ja mäed on asjad, millest pole mõtet rääkida, sest neid on PALJU.

3. Trondheim ja Oslo-Utøya mäsu.
Jõudsime esimesse niiöelda suuremasse linna. Tutvusime huviväärsustega, vaatlesime igast küljest Trondheimi gooti stiilis katedraali, leidsime üles Eesti aukonsuli maja Trondheimis ja jätkasime Janari vihmariiete saagat, kus jõudis kätte peatükk "Ostame uued".
Kuna just sel päeval otsustas ilmataat külvata meid üle lõppematu vihmasajuga, siis leidsime tee pealt hosteli, kus omastasime kahe toa, köögi ja pesuruumiga apartmendi, kus oma lirtsuvaid riideid ja nahka kuivatasime. Telekat avades leidsime eest ainult uudised, kust näidati katkiseid aknaid ja saart. Kuna levi otsustas plehku panna, siis pidime ennast harima mobiilse interneti teel ja teatama kodustele, et oleme sellest kõigest väga kaugel ja ei lase end väga kõigutada. Soe tuba ja pehme küljealune olid liiga head ja igasugused Norra koledad uudised ei suutnud meie tuju rikkuda. Truu kaaslane Marker's Mark burboonviski andis oma panuse. Nagu on näha ka alumiselt piktuurilt.

PS: Vahepeal nägime püstpalkkirikut, veel rohkesti koski ja magustoiduks ka ühe liustiku koos põnevate piireteta mägiteedega.

4. Preikestolen - turistid plätudes mäe otsa.
Need pisikesed sipelgad seal ühe kalju otsas on inimesed. Ka meie olime seal, aga arvasime, et ei piisa. Kui juba ronida, siis ikka korralikult. Ja ikka plätudes. Rootslaste kommentaar: De tänker inte. Tahtsin öelda, et tead, mõtlen ikka, ainult et reisin motikaga mitte hiiglasliku karavaniga, kuhu aastane riidevaru ära mahub. Liikusime mägiseid teid mööda üles-alla igatahes mitu korda kiiremini, kui profimatkasaabastes omaette podisevad isikud. Vaade oli VÕIMAS! Alla väga ei julgenudki vaadata. Mingi laev oli just mööda sõitmas ja nägi välja nagu molekul. See tähendab, et õige väike. Järgmisel päeval olid igasugused väiksemad künkad jalgade jaoks välistatud. Õnneks me ju sõitsime motikaga, mitte ei matkanud jala.

5. OSLO! - pronounce [ušlu]
Märksõnadeks on vaatamisväärsused, lillemeri ja väike šoping. Tõepoolest, iga väiksema kujukese või hoone juures oli lilli, närtsinud ja värskeid ja neid toodi muudkui juurde. Janar käis plahvatuskohal ka nii lähedal kui sai, aga põrkas vastu aedasid ja jällegi - lilli. Kämps oli meil tore - Holmenkolleni juures, poole silmaga sai suusahüppemäge unejutuks vaadata kõrgete puude vahelt. Oslos nägime pooleldi vahtkonna vahetust ka, aga nad vahtisid tõtt nii kaua, et tüdinesime ära. Viikingilaevu käisime ka uudistamas.

6. Smörgåsbord/Rootsi laud!
Uskumatu, kuidas võib nautida päris sööki pärast 2 nädalat vee baasil keedetud kiirsuppe, makarone, kartulipudrusid ja kaerahelbepudrusid. 2 tundi kõhu punni söömiseks oli täiesti paras aeg. Parim söök - soe sai värske või ja kalamarjaga, mmm...


Igatahes, reis sai vinge, sõitsime maha üle 5000 kilomeetri ja oleme roosad ja rõõmsad!

Enne ja pärast puhkust.

Enne reisile minekut ostsin endale vihmakombe, millel polnud mingit pakkekotti ja Janari kalamehekostüümil ka mitte. Seega õmblesin ülikiiresti neile kotid, mis vihmariided võimalikult väikseks teeks, aga et need samas ikka ära mahuks. Tulid välja sellised toredad, ainult et suht kitsad, sinna ikka pidi punnitama neid. Janari kostüüm lagunes ära muidugi ja uuel kilekomplektil oli kotike ka kaasas, nii et nüüd on üks üle. 

Retuusimaania ei lõppe niipea vist, üks paar on juures jälle. Ostsin selle kanga Kangast&Nööbist, kui seal allahindlus oli. Jõle hea stretch on, selline tugev, nagu trikooriie või mis iganes selle nimi on, millest ujumistriideid tehakse. Pidin need ju enne Norrat valmis saama, et nendega uhkeldama minna. Läks päris asja ette, kandsid neid kordamööda tavaliste mustade retuusidega. Kui ühed ära pesin, siis sain teised kohe samal ajal jalga visata.

 Tulin tagasi ja avastasin, et suveniire pole ikka piisavalt. Norra auguga münte oli küll järgi väga täpselt paarisarv, viisime viimasel päeval ju taarat ära. Nii sündisidki need toredused. Endale pole veel jõudnud teha, aga kavas on ja natuke suuremad kui pildil, kuigi need meeldivad mulle ka väga.

Koju jõudes leidsin eest ühe lille. Mina olen üldiselt väga laisk kastja ja lasen enamikul taimedest ära surra, aga ehk seekord läheb paremini ja jätkub õieilu meile veel pikalt.
Orhidee ei taha väga palju kastmist ka, praegu on plaanis iga pühapäev pista pott vett täis kraanikaussi, lasta vett täis imeda ja siis tagasi lauale. Ma nii väga hoian pöialt, et see kasvaks ilusti-kenasti ja õitseks ka. Praegu on absoluutselt kõik õied lahti.
BTW, Aide tõi mulle selle sünnipäevaks!