Lõpuspurt.

Kuigi plaanis oli naiselikumat käsitööd teha puhkuse-pühade ajal, siis nii ei läinud. Hoopis rohkem paelus mind värvide-liimidega mässamine. Sai ette võetud kolm projekti, millest kaks lõpetatud, kolmas vajab veel pisut lihvi ja nuputamist.

Projekt 1: Vinüülplaatidest vahesein.

Kuna meie "elutuba" on lahtine, st et trepist üles-alla käijad saavad alati perfektse ülevaate, mida täpselt elutoas tehakse, siis tekkis pisukese privaatsusevajaduse rahuldamiseks idee ehitada trepikäigu ja elutoa vahele lihtne vahesein. Me ei tahtnud midagi permanentset ja täiesti läbipaistmatut, sest valgust võiks akendest ikka trepile ka paista. Tahtsin seda eraldatuse tunnet. Tuhnisin kõvasti internetiavarustes ja leidsin mitu varianti. Janarile meeldis just vinüülide idee kõige rohkem, samuti mulle. Näidispildil olid plaadid kaetud mingi valge materjaliga, ilmselt kleepkilega vms. Meile aga sobis jätta originaalvälimus. Kõige suurem katsumus oligi leida plaadid ja kinnitusdetailid. Lõpuks sain vanad plaadid uuskasutuskeskuse riiulilt 4€-ga ja ühendusrõngasteks leidsin kõige paremini sobivat dušikardina rõngad (Bauhaus, 6€). Metallist vajalikke detaile leida ei õnnestunud. Üks variant vist isegi oli, aga meeletult kallis. Kardinapuu, mille küljes kogu kupatus ripub, pärineb Aidelt, õigemini tema naabrilt, kes asjal oma kodus enam väärtust ei näinud. Seega 10 eurot ja max 1,5 tundi meisterdamist ja vahesein valmis. Olin tulemusega nii rahul, et plaksutasin suurest õnnest terve õhtu käsi.

Projekt 2: Kosmeetika/juukseklambrite-kummide jne sahtliboks.

Ma ei olnud rahul olukorraga kahel riiulil, kus resideeruvad kõiksugu potsikud, pudelid, klambrid, mummud ja keed. Mitu korda oli Bauhausis silma jäänud vineerist sahtliboks ja nüüd lõpuks raatsisin selle ära osta. Kaunistasin sahtlid salvrätitehnikaga sobivaks ja seadsin kõik väiksemad asjad omaette sahtlitesse. Varasemalt kasutuses olnud korvid jätkasid oma ülesannet, üks mahtus boksi peale, teine teisele riiulile. Hoopis parem, rahu ja kord majas mõneks ajaks.

Projekt 3: Esiku välimuse repair.

Miskipärast tahtis värvitava tapeedi pealt värv maha tulla. Mitte kooruda, aga väga lihtsalt kriimustus ja alt tuli tapeedi algne valge värv välja. Tumeda tooni peal on hirmus hästi näha ka. Mis siis ikka, ostsin kulumiskindlama värvi, toonisin samasuguseks ja viskasin kaks kihti seina. Loodetavasti peab paremini. Kleepisin ka kinni kõik narmendavad tapeediotsad/ribad, mis kuidagimoodi seinast lahti olid tulnud aja jooksul.

Kuna teadupärast on mulle ebameeldivad sisekujunduses suvalised asjad, siis esikunurgas vedelev koera kuivatamiseks kasutatav vana kardin (kardinariie küll vett ei ima!) riivas iga päev mu silma. Aatriumis on uuendatud pudi-padi osakond, kust sain koerapea-kujulise nagi ja Faktoryst põhimõtteliselt ilma rahata pruuni froteerätiku nagisse riputamiseks. Peaksin vist hakkama koera ise pesema ka, aroom ei ole pikka aega kõige meeldivam olnud, eriti kargab see ninna, kui parasjagu ise einestada. Mida niiskem õues, seda jubedam hais ja seda tihemini pesema peaks.

Viimasena sai pisut vunki juurde elektrikapp. Hall ja üksluine oma kollase piksenoole märgiga - no ei sobinud kohe üldse. Panin jälle salvrätitehnika proovile, lisaks viibutasin pintslit ka. Ega metallil olnud just kõige lihtsam neid protseduure läbi viia (libe ja üldse mitte imav aluspind), aga vahepeal kuivada lastes sain asjaga ilusti hakkama. Et esik täielikult valmis saaks, on jäänud veel paigaldada vanad head liistud (öäkk) ja plaatida põrand porimattide all. Kumbagi neist kodus ei leidu, seega hakkan järgmise poeskäigu jaoks raha koguma ;) No ja mõni tilluke nüanss tahab ka lisaks tähelepanu...

Tundub, et võib rahule jääda kahe puhkusepäeva produktiivsusega. Järgmisel aastal uue hooga, loodetavasti suuremaga kui aastal 2012!

Ilusaid pühi!

Kodu kaunistamine jäi seekord väga hilja peale igasuguste muude tegevuste rohkuse tõttu. Samas ei teki nüüd nii kiiresti tüdimust.

Algselt tahtsin ise meisterdada pisut keskkonnasõbralikuma kuusevarianti, aga kuna juba oli päris kuusk meile orgunnitud, siis jäi nii. Kui puu juba maha on võetud, pigem las ta siis särada täies ehtes soojas toas, kui et närbuks kuskil õues ilma veeta. Selline näeb välja meie selle aasta jõulukodu.

Bakalaureus.

Selle võib lugeda küll viimase aja põhitegemiste hulka, mistõttu ei ole olnud aega õmmelda-kududa-heegeldada ja muid talveõhtul-teki-all-ja-teleka-ees "must do" tegevusi teha. Mitu õhtut, ööd ja päeva möödus küll teki all, aga hoopis nina läpakas tööd kirjutades ja hiljem mitmekordseid parandusi tehes. Kokku sai igatahes üks kobe kirjutis, mis hinnati suurepärase vääriliseks. Jaanuari alguses saab paberi ka kätte, millega lehvitada. Koos kiitusega. Olin juba küll maha kandnud selle cum laude variandi, aga venitasin ikka välja. Võib jälle risti seina peale teha.
Võttes üldiselt kokku, siis aasta 2012 läks küll edukalt, sai lõpule viidud kahed õpingud - ülikoolis ja motokoolis. Tulekul uus aasta, uued sihid, uued sündmused. Maailma lõpp jäi seekord jällegi olemata.
Seniks pakun aga vaatamiseks kaunis köites lõputööd.

Kuna pühad on seekord kohe eriti pikad, minul lausa nädalapikkused, siis võib loota, et teen väikse lõpuspurdi ja jõuan näputööd ja postitusi veel vana aastanumbri sisse juurde tekitada. Järjekorras on sokid, müts, köögikardin, seelik, kleit (lõpuaktusele peab ka midagi selga panema???) jne...

Hilinenud vannitoa post.

Päris mitu aega on juba möödas puhkusest ja isa vannitoa remontimisest. Ometi põhimõtteliselt valmis saime. Tegelikult ei meeldi isale remondi tegemine mitte üks põrm, sest sellega kaasneb poodide läbi kammimine. Poeskäik on aga tema jaoks kõige vihatum tegevus üldse. Nii ta siis ohkaski kogu aeg, aga tulemus oli ohkamist väärt.

Kahju, et ma vanast seisukorrast pilti ei jõudnud teha, aga see oli päris jube. Lagi oli kollane ja värv lahti - niiskust saanud igast küljest, sest ülemistele naabritele meeldib vahel uputada ja pesema peab ju ka ennast (st. ka vannis käima). Seinas oli niiskuskindel tapeet, mis nägi väga väsinud välja ja vanni äärte silikoon - sellest me ei räägi.

Uus on ilus...sai pandud oma plaatimisoskusi proovile jälle, ei saa kurta, väga rooste pole läinud. Värvigamma jäi enamvähem samaks. Uus plaat sai nii seina kui põrandale, tualetipõrandale ka. Et kui juba, siis juba. Isa ütleski, et kui WC-s tapeet ka ära vahetada, siis ei tohi seda kohta enam peldikuks kutsuda, liiga alandav nimetus. Et ta aga närvivapustust ei saaks suurest remondist, siis seda me talle peale ei pressinud. Üks projekt korraga.

Lae üle käis suur arutelu - ripplagi või värv. Otsustati värvi kasuks - väike lihv (Janar oli nagu valge puudriga puuderdatud tolmuahv) ja mitu-mitu kihti niiskuskindlat valget värvi ja valmis ta oligi.

Vann, kraanikauss ja peegel said ka uued, lamp on praegu veel vana. Käivad pingsad arutelud dušikardina ja põrandavaiba vajalikkuse üle.

Pilti oli ebamugav teha nii tillukeses ruumis, seega väga head ülevaadet ei saa.

Väike killuke valget lage!

Et veri ringleks.

Aide leidis kuskilt ilusa jaki, mille endale sain. Esialgu tundus paras, aga kui olin ühe päeva ära käinud, tundsin, et käsivarrest õudselt pigistab ja nahk oli punane ka hõõrumisest. See teksamaterjal ei veni laiusesse isegi mitte natuke. Teistpidi on minimaalselt stretši tunda. Proovisin vist üks kord veel käia, aga ei kannatanud siiski.

Nõnda ta liikuski mu korrigeerimishunnikusse. Seal oli muid asju päris palju ees, küll ühel auk ja teisel õmblus rebenenud jne - neid oli lihtsam korda teha, jakk paistis keerulisem.

Eelmisel laupäeval harutasin varrukad otsast ja küljelt lahti. Panin tüki värvilist kangast vahele ja õmblesin kõik samamoodi kokku tagasi. Ehk siis arvasin asja hullemaks kui tegelikkuses oli. Nädala sees panin tööle selga ka, hoopis teine tera, käsi saab liigutada :) Ja nii leidiski jälle üks hilp tee tagasi mu garderoobi.

Sohvakatted.

Venisid nagu liim. Ma mäletan täpselt, et õues hakkas soojaks minema, kui näidist terrassil harutama hakkasin. Vaatasin ühelt ja teiselt pool ja panin seisma. Natukese aja pärast võtsin kangajupid kätte ja avastasin, et neist ju ei piisagi neljaosalise katte tegemiseks. Ja lukkusid oli ka vaja jahja...
Igatahes, kott koos kõigi tarvikutega vaatas terve suve, kuidas päike kõrgelt käis ja reisis lõpuks üles uuendatud õmblusnurka.
Kuni jõudis kätte üks pühapäev, kus tunne oli pisut pohmelline, aga tahtejõud tõusis järsku lakke. Lõikasin ülemised osad välja. Järgmine pühapäev lõikasin alumised osad välja. Ja ülejärgmine nädalavahetus asusin õmblustööde kallale. Terve nädalavahetuse pusisin ja esmaspäev-teisipäev pealekauba.
Valmis sain.

Pildi autoriõigused on Tauril ja Triinul, ma täiesti meelevaldselt kasutan seda siin.

Puhkus kodus.

On alati tegus, kes siis kodus niisama lakke vahib! Põhieesmärk oli soojustada arvutituba, et saaks ehk ka talvise funktsionaalsuse tagasi sellele toale. Kuidas mulle küll meeldib seal nüüd. Präänikule meeldib ka jubedalt, ta püüab igal võimalusel meid sinna uue vaiba peale mängima meelitada.

Lühikokkuvõte - küljeseinad maha, vineerid maha, soojustus külgedele ja põranda äärtesse, vineerid tagasi, kips tagasi, pahtel, lihv, tapeet, liistud. Lisana uuendasime katusealusele ronimise tehnikat ehk ehitasime uue redeli koos hoidjaga.

Kusjuures, vineeri ära võttes leidsime eest mahajäetud herilasepesa. Eelmisel suvel sumises neid triibulisi putukaid küll kummaliselt palju katuse ääre juures, aga et nad nii sügavale pesa ehitasid...See oli suurem kui Janari käsi. Ja mitte rusikas käsi, vaid laialisirutatud sõrmedega labakäsi.

Isale ehitasime vannitoa ka, aga sellest hiljem.

You took a white orchid, turned it blue.

Ma ei saa üle ega ümber oma orhideedest. See on täielik nakkushaigus, millesse mind nakatas vist töökaaslane. Tal on laual 4 ja kodus lugematu arv. Ma olen tagasihoidlikum oma nelja kodusega, aga see-eest õitsevad mo omad see suvi lausa mitme eest!

Kollakate õite ja roosa südamikuga on kõige uuem, seepärast ka kõige pisem :) Kõige vanem on valgete õite ja oranži südamikuga, selle sain eelmisel aastal sünnipäevaks. Õisi on üle 30 kindlasti.

ENJOY!

Bikini.

Juuni möödus lennates ja nii jääbki see ilmselt ainukeseks postituseks sel kuul. Seegi pisut lohakas, sest ma ei viitsinud pühendada aega bikiinidest piltide tegemisele ja kasutan Austria reisil tehtud paari mitte väga heas asendis pilti.

Igatahes - oli mul ju üle mummulist kangast retuusidest ja otsustasin katsetada esimeste bikiinidega. Tegin täpselt sellise lõikega, nagu vaimusilmas ette kujutasin. Ülemine osa keskelt paela ja ülevalt pisut laiemate paeltega ja püksteks bokserid. Neid boksereid ei ole kahjuks üldse fotole saanud. Ehk saab hiljem, siis jagan.

Terve Novarocki rokkisin ma nende bikiinidega, sest põlenud selg ei kannatanud tavalise rinnahoidja tugevaid paelu. Peale reisi pidin natuke parandustöid tegema ja ääred üle teppima. Natuke läksid ääred lokkima, aga rintsarid seisavad siiski seljas. Jaanipeol sai üks pool pisut kannatada, sest juustest tuli punasevärvilist vett ja toonis valged mummid roosakaks. Viskasin siis pesumasinasse ja välja tulles oli olukord palju parem. Ehk näeb HRLil, kas on veel ok või on enda tehtud ikkagi väga lühikese kasutuseaga.

Long-awaited.

Kuidas iganes seda asja nimetatakse - pükskostüüm või asi. Üritasin seda õmmelda juba eelmise suve lõpus, aga siis ostsin liiga tugeva riide ja see ei tahtnud langeda ilusti. Lisaks võtsin lõiked iseenda peast ja pärast ei saanud seda asjandust üle tagumikugi tõmmatud.

Maikuu Burdast aga vaatas täpselt see rõivatükk vastu. Nii ma võtsingi kätte, otsisin ilusa õhukese kanga ja asusin asja kallale. Päris pikalt läks aega, sest avastasin poole õmblemise pealt, et pooli vajalikke vahendeid ei ole kodus, siis jäi 15 cm kangast puudu jne. Lisaks õmblesin seda argipäevade hilisõhtutel tunniste juppidena. Teisipäeval sain kella 24ks masinatööga ühele poole, eile lõikasin niidiotsi ära ja pressisin ainult.

Selline ta lõpuks sai - minu selle suve pükskostüüm või asi! PS: paelad kuuluvad rinnahoidjale, kostüüm seisab ülaääres oleva kummi najal väga edukalt üleval.

Kõik mu orhideed hakkavad korraga õitsele. Tahtsin seda õitemerd jagada. Sünnipäevalillel veel ühtegi lahtist pole, aga pungasid on palju-palju. Lausa 3 suurt õievart!