Tunnustusvajadus on tugev liikumapanev jõud. Jällegi ajas mind jalgele ja tegudele oodatav külastus vanaema poolt. Midagi uut oli ju vaja talle näidata, mis siis, et ta polnud meil käinud alates eelmise aasta talvest, mis teeb kokku peaaegu aasta! Selle ühe aastaga oleme me juba sada asja ära jõudnud teha, aga kuna endale ei tundu enam uudne, siis tuleb ju midagi teha. Võtsin ette esiku. No plaan on ikka veel, et alustan ühest ruumist ja enne sealt edasi ei liigu, kui kõik viimseni valmis. Selle jaoks tuleb küll ennast pushida kõvasti, sest ma juba tahaks teisi kohti pahteldada/lihvida/tapetseerida. Kõik need ulmeliselt ilusad rullid ootavad kastis, et neid seinale liimitaks. Ei tasu muidugi kurvastada - jõulud ju tulekul ja seega ka sugulaste vood. Jälle tuleb kuidagi tekitada vau-faktor, nagu meie majanduspoliitika õppejõud pidevalt rõhutab.
Värvigamma tuli välja selline nagu pildil näha. Ise olen ülimalt rahul, sest sain meie ehituspoodide minimalistlikust valikust leitud täpselt õigete värvidega bordüüri. Lõikasin ülemisest tapeedist tüki ja alumise värvi number oli purgi peal olemas. Nii ma siblisingi värvikaardi ja tapeeditükiga riiulite juures ringi ja muudkui sobitasin. Nagu ikka, leidub seda õiget ainult üks rull, milles 5 meetrit. Vaja oli 5,6 meetrit. Alla ma ei andnud alla, või õigemini praeguseks andsin küll, sest ei ole viitsinud ukseavadesse liitekohale kaunistusi välja mõelda. Sinna ju bordüüri ei jätkunud. Plaane on mul veel igasuguseid selle esikuga, aga nagu eelnevalt mainitud, tuleb veel entusiasmi koguda, et siis ühe ropsuga asja kallale tormata. Kui hästi järele mõelda, siis oleks vaja esmalt soetada mõned materjalid, aga nende järele tuleb ka ilmselt värvilipikutega minna. Üldse olen ma otsustanud, et ei osta ühtegi sisustuskangast ega -värvi ega tapeeti enne, kui ma ei ole kindlaks teinud, et värvid klapivad. See tähendaks muidugi, et mul peaks pidevalt kotis olema igast tapeedist ja värvist tükk, aga niimoodi ma vähemalt ei paneks puusse. Selle bordüüriga olengi nii jubedalt rahul, sest tume värv matchib superhästi alumisega. BTW, alumine värv on ülejääk magamistoa seinavärvist.
Eelmises postituses olid pildi peal need samad helmed, millest nüüd kõrvakad valmis vorpisin. Tegin need oma esimeseks tööpäevaks uues kohas. Kusjuures, seal mängib igapäevaselt Radio Mania, mitte Power, nii et tunnen end nagu kodus. Jeii!
Üldiselt on need HIMi kõrvakad nagu teadjamad võivad märgata. Katsetasin esimest korda vedelat fimo ja tegin seda enda prinditud piltidega, võttis külge väga hästi. Pühapäeval proovisin uuesti, seekord ajakirjapaberiga ja tulemused polnud üldse nii head. Enamus viskasin minema, sest midagi ei jäänud peale ja niisama ühevärvilisi plätakaid ka ei tahtnud. Ega muud ei jäägi üle, kui ikkagist leida kuskilt värviline printer värviliste ideede jaoks. Samas, ega must värvilisel taustal ka paha pole.
Pühapäeval, mis oli ka omamoodi tähtis päev, proovisin siis natuke ka fimost mingeid mustreid välja pigistada. Kuna mul pole ei korralikku rulli ega pastamasinat, siis rullisin deodorandipudeliga, rakendades üsna tugevat jõudu, et mingi peenema vormini küündida. Ma arvan, et eks see tulemus jäi ka natuke rullimise taha kinni, aga üldiselt olen rahul. Järgmine kord ma nii mitu korda ei korda poolitamist, sest muidu muutub muster väga arusaamatuks. Tegin tulemist nii palle kui lapikuid ja kasutasin kõik selles komplektis ära. Pisut boheemlaslik komplekt, kui nii võib öelda.
Roosidega olen ilmselt kõige pikemalt tegelenud ja ei ole tegelikult päris rahul sellega, mis välja tuleb. Tagumiku lõikekoht jääb selliseks lamedaks ja ma ei saa midagi teha, et seda ilusamaks muuta. Isegi kui paneks sinna lehed, siis leheotsad ei kaunista piisavalt. Üks mõte mul on, aga seda katsetan järgmine kord. Muidu mulle ilgelt meeldivad need roosid, võiksin neid vist lõpmatuseni teha.
Saaks selle koolindusega ühele poole selleks aastaks, ehk viitsiksin rohkem peale tööd millegi muuga tegeleda. Kui aga tean, et homseks on vot too teine ja kolmas asjandus teha, siis kaob tuju täiesti ära ja ei taha üldse midagi teha, vaataks ainult telekat, see hajutab mõtted laiali.
Kahjuks on ka arvuti tuba talvega külmaks tõmmanud ja isegi õmblema ei kutsu seetõttu. Nüüd vuhiseb tuul õues vahetpidamata ja ei aita üldse kaasa mingilegi soojuse tekkele. Kuidas ma niimoodi Janari lemmikpüksid siis ära parandan...
