Taburet vol. 2...?

Üht taburetti olen juba varem putitanud, aga kas sellest ka kirjutatud sai, vot ei mäleta enam. Neid kolmejalgseid taburette on meil kokku 3, nüüd võtsin ette teise. Kõik kolm on kunagi olnud punased ja seejärel valged. Nüüdseks on istumisosa valgest saanud kriimuline määrdunud beež ja üleüldse värv kohati maha tulnud.
Nii ma võtsin jälle kuumapuhuri ja pahtlilabida kätte ning asusin vanasid kihte eemaldama. Istet oli lausa lust teha, aga jalad see-eest paras jant. Suurema osa värvist maha saanud, tõmbasin liivapaberiga kogu kupatuse sirgemaks ja ladusin seejärel kolm uut kihti valget mööblivärvi peale.
Viimase idee, panna istmele pehmendus ja riie peale, leidsin 2012nda aasta jaanuari Kodu&Aed ajakirjast. Poroloon pärineb Abakhanist, katteriideks on Janari triiksärk ja nööbikatte/lipsud lõikasin oma vanast seelikust. Jalgadele sokkide otsa tõmbamise ideed olen ka kuskil ajakirjas kunagi näinud. See on hea viis, kuidas fikseerida ära vildid, mis jalgade alla panin, et põrandat ei kriibiks. Tavaliselt kipuvad need üsna kähku ära kaduma, nüüd peaks aga see probleem olema lahendatud.

Enne puhastust

Peale värvi eemaldust/lihvimist

Valmis!

Tuba põnnile.

Hakkasime ehitusega pihta aprilli alguses. Selle toa kohal oli algselt lihtsalt avatud ruum diivani ja tugitoolidega, mis sai kasutust minimaalselt ehk tavaliselt siis, kui mõne sündmuse puhul ööbijaid rohkem oli ja diivan magamiskohana käiku läks. Majaprojektis on see tuba siiski kinnine ja lastetoaks mõeldud, küll teistpidise planeeringuga.

Toa sisustamisel sai põhivärviks valge, kuna päevavalgust satub sinna vaid läbi ühe katuseakna. Mida rohkem pindu valgeks värvisime, seda heledamaks tuba läks ja praegu ei tunnegi puudust suuremast aknast. Pigem on hoopis mugav, et katuseakna rulooga saab toa ühe liigutusega magamiseks sobivalt hämaraks muuta.

Meie karvasele lapsele meeldib tuba väga, eriti see Ikea vaip. Voodis käib ta ka aeg-ajalt magamist proovimas, teeb tulevasele beebile juba aset soojaks. 

Tapeet pärineb Boråstapeter'i kollektsioonist Marstrand, ostetud Värvikeskusest. Seal on tõesti suur valik ja kataloogist tellides sain oma rulli kätte juba nädala pärast. Ma ei tahtnud midagi väga titelikku, vaid pigem universaalset, mis sobiks lapse tuppa pikemat aega. Janari heakskiidu pidi tapeet ka saama. Laes ja seinas on vastavalt Vivacolor Interior White ja Interior Satin, põrandal Amello põrandaõli, hiljem tõmbasime sama firma karnauba vesivahaga kogu pinna üle.

Oma näpukestega tegin kardinad, lipukesed ja tähed laelambile. Janar tahtis seda lampi juba prügikasti visata, sest lõime kordamööda sinna pidevalt pead ära. Saime õnneks ühe metallist jupi vahelt ära võtta ja lühtri kõrgemale lae alla tõsta. 

Talvemüts südasuvel.

Täpselt selline tunne oli küll esmaspäeval pilti tehes, et valisin kõige kuumema ilma nii talvise eseme tegemiseks nagu seda on üks müts. Tegelikult alustasin kudumist paar nädalavahetust tagasi bussiga Pärnust Tallinna sõites ja sel ajal oli ilm veel üpris jahe, oleks võinud vabalt mütsi pähe tõmmata.
Muster pärineb ikka (ülla-ülla) Dropsi lehelt, tegemist ülilihtsa projektiga, muster asub siin. Ei saa mul veel isu täis sellistest lotu-mütsidest, muu tegumoega mütse minu riiulist ei leiagi. Lõngadena kasutasin Drops Alpacat ja Rowan Kidsilk Haze'i, viimast seepärast, et Drops Kid-Silki Järve käsitööpoes sel hetkel polnud ja ei viitsinud spetsiaalselt otsima ka minna. Värvid sobisid edukalt kokku ka kahe erineva tootja puhul, Rowani värv oli vist 595 Liqueur ja Drops 3969 punane/lilla.

Äär ei jäänud minul nii rulli nagu näidisel, aga see eriti ei morjenda. Iseenesest tundub müts küll jube soe olevat, loodetavasti mohäärlõng täidab oma eesmärki ka jahedamate ilmade korral. Nüüd ei jää muud üle, kui müts kappi talve ootama panna. Kommentaariks eelmisele postitusele - tuli tõesti kudumisisu tagasi peale pahtlite-värvide-liistudega mässamist.