Kawa uues kuues.

Talvisel ajal sai ette võetud kaherattalise demontaaž. Kõik värvitavad osad viisime ülevärvimisele, sest paak tahtis ilusat uut kahevärvilist lahendust ja ka muud jupid ei öelnud väiksest värskendusest ära. Nüüd on meil perekonnas mõlemad two-tone motikad.

Professionaalidel (sadulsepp.ee) lasime ära vahetada ka sadulanaha, lisaks tahtsin sadula kuju ka muuta, et oleks voolujoonelisem ja seetõttu paratamatult tagaistujale ebamugavam. Kuna ma aga ei plaani kedagi eriti kaasas vedada, siis pole sel suurt tähtsust. Vana sadul oli selline nööpidega, nagu nahkdiivan ja tegi tagumiku eriti pointy'ks, mis mulle üldse ei sobinud. Uue lahendusega olen ülirahul! Sõidumugavust ise veel kommenteerida ei saa, sest pole sõitnud, aga Janar kiitis heaks.

Oma näpukestega tegime veel mitmeid pisitöid - vahetasime ära lenksu, siduri-piduriheeblid (uutel punaste silmadega pealuud otstes)ja esisuunatuled, mis nüüd asuvad käepidemete otsas. Lisaks kleepisime esiporikal istuvale kotkale punased silmad, lõikasime tagumise tule lühemaks/vähem eenduvamaks ja kõige närvesöövama tööna kleepisime käsitsi paagi mõlemale küljele kivikestest pealuu kujutised. Oi, see oli vast tore töö...kulmupintsettidega kivi kivi haaval nokitsesime, aga tulemus on seda väärt.

Janar võttis praegu laibakad ka maha, sest mina oma õllekõhuga sõitmisega hetkel riskima ei hakka, aga ratas tahab siiski liikumist saada ja temale jäävad jalgadele ette.
All in all on mul nüüd kõige ilusam motikas, pean veel vaid pisut kannatama, et ise sadulasse saaks.

Magamiskott.

Oodates tundub aeg pikk. Et olukorda pisutki leevendada, hakkasin nüüdseks vist juba paar kuud tagasi kuduma oma esimest nii suurt projekti - magamiskott-kampsunit beebile. Vanaema meenutas, kuidas tema õmbles kõik riided lapsele ise, sest poest polnud midagi saada. Enam seda muret pole, kuid tahtsin siiski, et mul oleks ka midagi päris algusest lõpuni enda tehtut, mida ma kindlasti kunagi ära ei anna.
Loomulikult on muster pärit jällegi Drops lõngade kodulehelt, ka lõng ise Dropsi toodang (Merino Extra Fine, tumepruun), mustri saab kätte siit. Enne kuduma hakkamist lugesin juhendi läbi ja tekkis väike hirm, kas ma üldse suudan nii keerulise asjaga rinda pista. Võtsin end siiski kokku ja alustasin lihtsamast seljaosast. Kudusin suurusnumbri 6-9 kuud järgi, vast siis on sellise paksema kudumi järele suurem vajadus ja loomulikult ei tea keegi, mis suuruses poiss sündida kavatseb. Seega pigem las olla kasvamisruumi. Janar küll imestas, et nii lahmakas, aga pärast kokku õmblemist on lõpp-produkt mu meelest täiesti normaalsuuruses. Vähemalt on jalgadel siputamisruumi.
Nööbid sain Kangadžunglist, algselt ostsin mälu järgi kogemata ainult 7 tk. Õnneks oli kuu möödudes poes seis sama ja sain oma puuduvad 3 nööpi ka kätte.

Dropsi mustrite katsetamisega ma ühele poole jõudnud veel pole, ees ootavad üks paar toasokk-susse ja õhulised suvesokid endale. Peale remonditöödega lõpetamist on ehk isu vardad uuesti kätte haarata ka tagasi tulnud.