Projekt 1: Vinüülplaatidest vahesein.
Kuna meie "elutuba" on lahtine, st et trepist üles-alla käijad saavad alati perfektse ülevaate, mida täpselt elutoas tehakse, siis tekkis pisukese privaatsusevajaduse rahuldamiseks idee ehitada trepikäigu ja elutoa vahele lihtne vahesein. Me ei tahtnud midagi permanentset ja täiesti läbipaistmatut, sest valgust võiks akendest ikka trepile ka paista. Tahtsin seda eraldatuse tunnet. Tuhnisin kõvasti internetiavarustes ja leidsin mitu varianti. Janarile meeldis just vinüülide idee kõige rohkem, samuti mulle. Näidispildil olid plaadid kaetud mingi valge materjaliga, ilmselt kleepkilega vms. Meile aga sobis jätta originaalvälimus. Kõige suurem katsumus oligi leida plaadid ja kinnitusdetailid. Lõpuks sain vanad plaadid uuskasutuskeskuse riiulilt 4€-ga ja ühendusrõngasteks leidsin kõige paremini sobivat dušikardina rõngad (Bauhaus, 6€). Metallist vajalikke detaile leida ei õnnestunud. Üks variant vist isegi oli, aga meeletult kallis. Kardinapuu, mille küljes kogu kupatus ripub, pärineb Aidelt, õigemini tema naabrilt, kes asjal oma kodus enam väärtust ei näinud. Seega 10 eurot ja max 1,5 tundi meisterdamist ja vahesein valmis. Olin tulemusega nii rahul, et plaksutasin suurest õnnest terve õhtu käsi.
Projekt 2: Kosmeetika/juukseklambrite-kummide jne sahtliboks.
Ma ei olnud rahul olukorraga kahel riiulil, kus resideeruvad kõiksugu potsikud, pudelid, klambrid, mummud ja keed. Mitu korda oli Bauhausis silma jäänud vineerist sahtliboks ja nüüd lõpuks raatsisin selle ära osta. Kaunistasin sahtlid salvrätitehnikaga sobivaks ja seadsin kõik väiksemad asjad omaette sahtlitesse. Varasemalt kasutuses olnud korvid jätkasid oma ülesannet, üks mahtus boksi peale, teine teisele riiulile. Hoopis parem, rahu ja kord majas mõneks ajaks.
Projekt 3: Esiku välimuse repair.
Miskipärast tahtis värvitava tapeedi pealt värv maha tulla. Mitte kooruda, aga väga lihtsalt kriimustus ja alt tuli tapeedi algne valge värv välja. Tumeda tooni peal on hirmus hästi näha ka. Mis siis ikka, ostsin kulumiskindlama värvi, toonisin samasuguseks ja viskasin kaks kihti seina. Loodetavasti peab paremini. Kleepisin ka kinni kõik narmendavad tapeediotsad/ribad, mis kuidagimoodi seinast lahti olid tulnud aja jooksul.
Kuna teadupärast on mulle ebameeldivad sisekujunduses suvalised asjad, siis esikunurgas vedelev koera kuivatamiseks kasutatav vana kardin (kardinariie küll vett ei ima!) riivas iga päev mu silma. Aatriumis on uuendatud pudi-padi osakond, kust sain koerapea-kujulise nagi ja Faktoryst põhimõtteliselt ilma rahata pruuni froteerätiku nagisse riputamiseks. Peaksin vist hakkama koera ise pesema ka, aroom ei ole pikka aega kõige meeldivam olnud, eriti kargab see ninna, kui parasjagu ise einestada. Mida niiskem õues, seda jubedam hais ja seda tihemini pesema peaks.
Viimasena sai pisut vunki juurde elektrikapp. Hall ja üksluine oma kollase piksenoole märgiga - no ei sobinud kohe üldse. Panin jälle salvrätitehnika proovile, lisaks viibutasin pintslit ka. Ega metallil olnud just kõige lihtsam neid protseduure läbi viia (libe ja üldse mitte imav aluspind), aga vahepeal kuivada lastes sain asjaga ilusti hakkama. Et esik täielikult valmis saaks, on jäänud veel paigaldada vanad head liistud (öäkk) ja plaatida põrand porimattide all. Kumbagi neist kodus ei leidu, seega hakkan järgmise poeskäigu jaoks raha koguma ;) No ja mõni tilluke nüanss tahab ka lisaks tähelepanu...
Tundub, et võib rahule jääda kahe puhkusepäeva produktiivsusega. Järgmisel aastal uue hooga, loodetavasti suuremaga kui aastal 2012!
