Mulle meeldib.

Meeldib päike. Meeldib suvi. Meeldib nädalavahetus.
Meeldib, kui on suviselt päikeseline nädalavahetus.
Ka mitte nii suvistel puhkehetkedel olen ikkagi suutnud millegagi hakkama saada. Üks laupäev aelesin terve päeva niisama ringi, aga kell 22 tuli mõte, et aitab küll. Läksin ja õmblesin natuke padjapüüre. Sain Kreenholmi lõpumüügist kangajääke. Ostsin nii öelda külaliste tekikoti samast riidest ja nüüd tegin püürid juurde. Muster on hästi mõnus silmatorkav. Tekikott on minu meelest veel natuke tumedama sinisega.

Veel tegelesin aukude lappimisega. Janar kõrvetas motikatoruga omal pükstele väikesed augud sisse, aga ega pükse seepärast veel maha saa kanda, pidi midagi välja mõtlema. Ema käest sain natuke nahatükke, millest lõikasin leegikujulised lapid. Nüüd on isegi päris stiilsed püksid, võiks öelda. Sinna X kohta oli ligipääs küll suhteliselt piiratud, aga suure keeramise ja väänamisega õnnestus.

Enda teksaseid pidin ka parandama. Üks päev lihtsalt avastasin, et tasku juurest on rebenenud. Ei tea, kas tagumik on paisunud või pükste enda kvaliteet sitt. Igatahes siksakitasin seda kohta sada korda üle, et ikka kõvasti jääks. Väike kaunistuse pani nii muuseas ka.

Eile ja täna oli lihtsalt vapustav ilm. Rõngikuid sain õues laua taga teha. Jällegi pidin ennast nii tugevasti tagasi hoidma, et lühikesi mitte pikkadeks teha. Seekord õnnestus. Välja tulid ühed lühikesed ja ühed pikad. Mõlemad võtan ilmselt kasutusse. Taustaks on Janari supermaitsev maasika piimakokteil.

Mõlemal õhtul sain veel millegagi hakkama. Laupäeva õhtul tegin sushit. Kui selle kupatuse ära sõin, siis mõtlesin, et tükk aega on nüüd isu täis, aga kus sa sellega. Kui praegu pilti vaatan, siis ila tilgub jälle. Täielik müstika. Olen kindel, et see nädal võtan veelkord rullimise ette. Kuigi, peab mainima, et tänase päeva eine grillribi toorsalatiga oli umbes sama hea ja viis keele alla.

Täna õhtul sain lõpuks ühele poole esiku lambivarjuga. Planeerinud olin seda pikalt, aga materjali kogumine võttis ilmatuma aja. Kõigepealt otsisin õigeid konkse. Kõik, mida ma poodides nägin, olid kinni pigistatud, lahtise otsaga leidsin vist lõpuks K-Rautast või Bauhausist, ei mäleta enam. Järgmiseks oli vaja kangast, selle juures ma nuputasin tükk aega, kui paks see täpselt olla võiks, et valgus ikka läbi tuleb. Järgmise võib väikse järeldusena isegi paksema osta, sest praeguõmmeldust kumab kole lamp läbi. Aga etem ikka kui ilma.

Soojus.

Kevad on lõpuks kevade moodi. Võiks öelda, et pisut sarnaneb suvele, aga hõisata ei tasu. Energiat annab päike see-eest küll kuhjaga. Selle aasta esimese rattasõidu tegin eelmisel pühapäeval ja rulluisusõidu esmaspäeval. Kuidagi peab ju üleliigsest lahti saama :)

Kõrvarõngamaailmas midagi väga uut pole toimunud. Üritan savist mingeid põnevaid mustreid välja võluda. Ütleme nii, et käib kah, praktiseerin edasi. Hetkel olen ühele poole saanud selliste mummude ja kujunditega.

Natuke rõngikuid ka ikkagi:

Ühes ajakirjas, eeldatavasti oli see Kodu&Aed, nägin padi-parkimiskella ja otsustasin ise ka ühe teha. Pidin ennast ikka päris pikalt tagasi hoidma, et ei ostaks supermarketist, sest hoovõtust valmimiseni läks nii kaua aega, et mul oli juba vahepeal 100 korda vaja parkida. Õnneks täitsid kõik ostutšekid samal ajal taaskasutusfunktsiooni. Nii et kui Janar tahab järgmine kord minuga autoga sõitma tulla, siis ta saab rahumeeli padja pea alla panna ja unne suikuda. Eile kasutasin seda kellakest esimest korda Järve Selveri juures.

Kuna kevad on ikka taime- ja aiaaeg, siis istutasime ringi kaks suuremat toalille hoopis ilusamatesse ja suurematesse pottidesse, mille ma superhea hinnaga Home4You'st soetasin. See kõige suurem lilleke leidis endale uue koha toa nurgas, kuhu ta vägagi hästi sobib. 

Kõige lõpuks saime hakkama klaasplokkide paigaldamisega aknaorva esiku ja suure toa vahel. Asi vajab veel pisut viimistlust, aga üldpilt on olemas. Mul on muidugi kõik juba välja mõeldud, kuidas ja mis seal olema hakkab, aga järjekordselt peab hoogu ja mõne vaba päeva võtma. Präänik on vallutanud muidu selle plate ja valvab, kui meid kodus pole, nii et sinna tuleb mingi konkreetsem ja sobivama suurusega padi leiutada.

Selles suhtes on raske motikaperekond olla, et nii paljud nädalavahetused lähevad ringi sõitmise peale ja kodus kõik venib. Terve suvine kahenädalane puhkus ju kulub ka rännu peale...See igaõhtune enda pushimine on muutunud nüüd pisut kergemaks, sest õues on valge jne, aga Une-Matile me ikka meeldime nii õudselt, et teda eemale peletada on ka ilusate ilmadega keeruline.