Kõrvarõngamaailmas midagi väga uut pole toimunud. Üritan savist mingeid põnevaid mustreid välja võluda. Ütleme nii, et käib kah, praktiseerin edasi. Hetkel olen ühele poole saanud selliste mummude ja kujunditega.
Natuke rõngikuid ka ikkagi:
Ühes ajakirjas, eeldatavasti oli see Kodu&Aed, nägin padi-parkimiskella ja otsustasin ise ka ühe teha. Pidin ennast ikka päris pikalt tagasi hoidma, et ei ostaks supermarketist, sest hoovõtust valmimiseni läks nii kaua aega, et mul oli juba vahepeal 100 korda vaja parkida. Õnneks täitsid kõik ostutšekid samal ajal taaskasutusfunktsiooni. Nii et kui Janar tahab järgmine kord minuga autoga sõitma tulla, siis ta saab rahumeeli padja pea alla panna ja unne suikuda. Eile kasutasin seda kellakest esimest korda Järve Selveri juures.
Kuna kevad on ikka taime- ja aiaaeg, siis istutasime ringi kaks suuremat toalille hoopis ilusamatesse ja suurematesse pottidesse, mille ma superhea hinnaga Home4You'st soetasin. See kõige suurem lilleke leidis endale uue koha toa nurgas, kuhu ta vägagi hästi sobib.
Kõige lõpuks saime hakkama klaasplokkide paigaldamisega aknaorva esiku ja suure toa vahel. Asi vajab veel pisut viimistlust, aga üldpilt on olemas. Mul on muidugi kõik juba välja mõeldud, kuidas ja mis seal olema hakkab, aga järjekordselt peab hoogu ja mõne vaba päeva võtma. Präänik on vallutanud muidu selle plate ja valvab, kui meid kodus pole, nii et sinna tuleb mingi konkreetsem ja sobivama suurusega padi leiutada.
Selles suhtes on raske motikaperekond olla, et nii paljud nädalavahetused lähevad ringi sõitmise peale ja kodus kõik venib. Terve suvine kahenädalane puhkus ju kulub ka rännu peale...See igaõhtune enda pushimine on muutunud nüüd pisut kergemaks, sest õues on valge jne, aga Une-Matile me ikka meeldime nii õudselt, et teda eemale peletada on ka ilusate ilmadega keeruline.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar