Meeldib, kui on suviselt päikeseline nädalavahetus.
Ka mitte nii suvistel puhkehetkedel olen ikkagi suutnud millegagi hakkama saada. Üks laupäev aelesin terve päeva niisama ringi, aga kell 22 tuli mõte, et aitab küll. Läksin ja õmblesin natuke padjapüüre. Sain Kreenholmi lõpumüügist kangajääke. Ostsin nii öelda külaliste tekikoti samast riidest ja nüüd tegin püürid juurde. Muster on hästi mõnus silmatorkav. Tekikott on minu meelest veel natuke tumedama sinisega.
Veel tegelesin aukude lappimisega. Janar kõrvetas motikatoruga omal pükstele väikesed augud sisse, aga ega pükse seepärast veel maha saa kanda, pidi midagi välja mõtlema. Ema käest sain natuke nahatükke, millest lõikasin leegikujulised lapid. Nüüd on isegi päris stiilsed püksid, võiks öelda. Sinna X kohta oli ligipääs küll suhteliselt piiratud, aga suure keeramise ja väänamisega õnnestus.
Enda teksaseid pidin ka parandama. Üks päev lihtsalt avastasin, et tasku juurest on rebenenud. Ei tea, kas tagumik on paisunud või pükste enda kvaliteet sitt. Igatahes siksakitasin seda kohta sada korda üle, et ikka kõvasti jääks. Väike kaunistuse pani nii muuseas ka.
Eile ja täna oli lihtsalt vapustav ilm. Rõngikuid sain õues laua taga teha. Jällegi pidin ennast nii tugevasti tagasi hoidma, et lühikesi mitte pikkadeks teha. Seekord õnnestus. Välja tulid ühed lühikesed ja ühed pikad. Mõlemad võtan ilmselt kasutusse. Taustaks on Janari supermaitsev maasika piimakokteil.
Mõlemal õhtul sain veel millegagi hakkama. Laupäeva õhtul tegin sushit. Kui selle kupatuse ära sõin, siis mõtlesin, et tükk aega on nüüd isu täis, aga kus sa sellega. Kui praegu pilti vaatan, siis ila tilgub jälle. Täielik müstika. Olen kindel, et see nädal võtan veelkord rullimise ette. Kuigi, peab mainima, et tänase päeva eine grillribi toorsalatiga oli umbes sama hea ja viis keele alla.
Täna õhtul sain lõpuks ühele poole esiku lambivarjuga. Planeerinud olin seda pikalt, aga materjali kogumine võttis ilmatuma aja. Kõigepealt otsisin õigeid konkse. Kõik, mida ma poodides nägin, olid kinni pigistatud, lahtise otsaga leidsin vist lõpuks K-Rautast või Bauhausist, ei mäleta enam. Järgmiseks oli vaja kangast, selle juures ma nuputasin tükk aega, kui paks see täpselt olla võiks, et valgus ikka läbi tuleb. Järgmise võib väikse järeldusena isegi paksema osta, sest praeguõmmeldust kumab kole lamp läbi. Aga etem ikka kui ilma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar