Et veri ringleks.

Aide leidis kuskilt ilusa jaki, mille endale sain. Esialgu tundus paras, aga kui olin ühe päeva ära käinud, tundsin, et käsivarrest õudselt pigistab ja nahk oli punane ka hõõrumisest. See teksamaterjal ei veni laiusesse isegi mitte natuke. Teistpidi on minimaalselt stretši tunda. Proovisin vist üks kord veel käia, aga ei kannatanud siiski.

Nõnda ta liikuski mu korrigeerimishunnikusse. Seal oli muid asju päris palju ees, küll ühel auk ja teisel õmblus rebenenud jne - neid oli lihtsam korda teha, jakk paistis keerulisem.

Eelmisel laupäeval harutasin varrukad otsast ja küljelt lahti. Panin tüki värvilist kangast vahele ja õmblesin kõik samamoodi kokku tagasi. Ehk siis arvasin asja hullemaks kui tegelikkuses oli. Nädala sees panin tööle selga ka, hoopis teine tera, käsi saab liigutada :) Ja nii leidiski jälle üks hilp tee tagasi mu garderoobi.