Niisiis. Kui ma eelmine kord kaebasin, et oma jõududega ei saa me raudselt kuidagi selle killustiku ja asjaga hakkama, siis - nagu oleme pidanud tõdema umbes sada korda majaehituse jooksul - saame ikka kõigega ise hakkama küll. Laupäeval rabasime kolmekesi, pühapäeval kahekesi. Labidas maasse ja jälle kärutama. Pool õue on mullahunnikuid täis, mis ootavad laialiajamist ja kuiva ilma, mida enam ei taha kuidagi tulla. Killustikku rehitseda oli ka tore. Igatahes saime hakkama, suured aplausid mulle ja Janarile ja Aidele. Ennast kiitmast ikka ju ei väsi. Ootan "põnevusega" järgmist etappi - liiva vedamist, juhhei!
Kuskil kõige selle vahepeal olen natuke tegelenud ka purgimajandusega. Esimene katsetus tikrimoosi näol kukkus vist välja päris kobe, pole veel purki pannkookide kõrvale lahti teinud. Teine katsetus -adžika, mis pole kindlasti õige retsepti järgi, aga viib keele alla - tuli ka hästi välja. Kallutame igale poole peale seda, vähemalt mina küll. Et talveks ka midagi jääks, siis lasksin memmel viia osa kuuri, et käeulatuses poleks. Kui tomateid veel väga palju küpseb, siis tuleb mõelda ka teise portsjoni tegemise peale. Janariga kahekesi panime purki, oli tore. Et ilumeel ikka ka rahulduks, siis tegin kobedamad sildid ja riidest kaanekatted. Ei tea, kas mustsõstrast ka midagi põnevat saab teha. Moos tundub selline liiga lihtne, tahaks midagi ekstravagantsemat teha, aga ei tea, mida. Uskumatult suured marjad on peal põõsal. Isale oleme juba sokutanud natuke ja kui muidu kõht tühjaks läheb, siis on ka hea lihtne korilaseelu, mine ja korja ainult.
Muidu puhkan. Lausa vapustavalt tore. Tahaks kõik toimetamised korraga ära teha, aga ajast jääb väheseks. Sõitsin esmaspäeval rattaga Kallaverre ja selline tunne oli, et suvi alles algab, päike siras ja värki. Kahjuks tappis järgmise kahe päeva sombuilm selle tunde.
Igatahes tegin meie väikses raamatukogus sorteerimise teemade järgi, nüüd leiab üles ka miskit. Ja kuna raamatud on arvuti toa ülemisel poolkorrusel (kuhu pääsemiseks ma redeli koos Janari abiga tuppa tassisin), mille põrand on kõva lihtsalt istumiseks, siis vedasin sinna üles kõik mugavused. Need omastas aga Präänik, kes kasutab seda aset siiamaani meie Guitar Hero harjutustundide ajal. Kui mina oleks laps, siis ma küll tahaks hirmsasti seal magada. Präänik ongi meie väike laps, kellel on oma väikses pesas kindlasti väga huvitav tuttu jääda. Kuna ta seal nii armas oli, siis ei saanud ma ka jätta kuidagi pilti tegemata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar