09 august, 2010

Haamer nr. 1

Kuni praeguse hetkeni on pigem käsitöölainel postitused olnud. Nüüd lõpuks saab ühe korraliku ehituspostituse ka kirja.

Suve projekt nr. 1
Tegelikult lähevad esimesed kiitussõnad hoopis meie ehitusmeestele, neile peaaegu-ainukestele, kes meil olnud on, just pikemat aega. Nende tehtud tööd näeb pildil. Või noh, pisut näeb. Nimelt saime majale talvejope selga ka alumisele korrusele. Oi, kui nüüd talvel külm on, siis ma tean kellele vastu pükse anda, aga loodan kõigest väest, et see ainult ähvarduseks jääbki. Ainuke asi, mis tibatillu kripeldama jäi, on värv. Sellega on aga see hea asi, et kui pappi ja tahtmist on, siis saab alati üle teha. Meie hetkel ei tee.


Suve-projekt nr. 2
August küll käes juba, aga mina usun neid ennustajaid, kes oktoobrini sooja lubavad ja siis on ju suur suvi alles ees. Igatahes, kuumuse ja väikeste välismaa Absint'i jääknähtude leevendamiseks (mille serveerimisega ikka vaeva nähti ja keeleots ära põletati) otsustasime teha füüsilist tööd. Üks nädalavahetus ja postid on valmis. Paar väikest abilist käis ka segu suunamas ja patsutamas. Järgmisena oleks hirmsasti vaja paari pluss veel paari suuremat (aga ei ütle ka väikestele ära) abilist, kes sooviks pisut käelihaseid pingutada ja labidakest vibutada. Kruusale tuleb ka ruumi teha, aga kahekesti vist teeme järgmise kevadeni. No mitte päris, aga peaaegu. Nii et tasuta trenn on enampakkumisel.
Lisaprojekt NV. Materjali pole kunagi täpselt. Meil jäi üle killustikku ja seguu. Aide nobedate näppudega vormis sellest ühe tõhusa vihmavee äravooluaugu. Hea, et pühapäeval oli alguses päike, jõudis pisut ära kuivatada meistriteose. Kui madinaks läks, siis pandi riistapuu kohe esimese suurema katsumuse ette. Ja üle elas. Ja töötas uskumatult hästi. Kogu see Ülemiste järve suurune vihm, mis meid 5 minuti jooksul uputada püüdis, kadus mööda renni kraavi. Isegi minu kaunistuseks topitud kivikesed jäid ellu. Nii et hurraa! Aplaus autorile.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar