Kiire õmblus ja kiire hoidistamine.

Tegelikult pidin ma umbes sajandat korda tõdema kui KAUA võtab aega millegi õmblemine. Õigemini kogu krempel kokku lõikamise ja nööpnõelastamise ja muu jamaga. Plaanid mingiks kellaks valmis saada, aga oh imet! ei ole pooltki valmis selleks ajaks. Nii ma siis pean tulevikus meelde jätma, et kui ma tahan midagi õmmelda, siis tuleb võtta terve päev rahulikuks nokitsemiseks ja õhtuks saab ehk asja valmis ka.
Päris tükk aega mõtlesin oma poekoti üle. Teadsin, et midagi ma sinna aplikatsioonina teen, aga idee puudus. Eelmine nädal idee tuli. Tuli sellest, et otsisin hobusepea siluetti internetist ja kui asusin koti kallale, siis mõtlesin, et miks mitte, otsin ka hea pealuu silueti välja ja lasen paberile. Natuke pidin suurendama ja korrigeerima ka kanga peal, aga välja tuli täitsa pandav. Koti lõige on ülilihtne ja peast võetud. Sangade paigaldamise osas sain abi Krenholmi poekotist, mille ma outlet poest ostsin (nii ilusa mustriga kangas oli lihtsalt ja 19 krooni!). Soovitan kõigil seda külastada, keskmise suurusega voodipesu leiab igasugust. Meie suurele voodile peab väikse modifikatsiooni ette võtma osade asjadega, idee on juba olemas. Igatahes, kotist edasi rääkides, kangas on jällegi üks vana seelik, hea tugev riie. Aplikatsiooni jaoks sai sobratud jääkides. PS: Lipsu panin ise juurde, et oleks naiselikum. Üldiselt kasutasin esimest korda nii tihedat siksaki õmblusmasinal, töötas ilusti ja ise jäin väga rahule. Voodri panin ka sisse, sest hirmus hargnev kangas see pealmine. Käisin kotiga kohe turul värsket paprikat-pipart hankimas, kõik mahtus täpselt sisse.


.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.

Tahtsin samal päeval hirmsasti ka teise koti kallale asuda, aga aeg kadus käest. Täna ehk viimasel päeval enne kooli algust, võtsin kätte ja tuunisin oma sülearvuti koti ka ära. Alguses tahtsin üleni uue kangaga katta, aga ei olnud viitsimist. Kuna läpakaga oli kaasas tüüpiline miniPC kott, siis ei olnud seal ühtegi kohta, kuhu muid vidinaid peita. Iseenesest see materjal on hea ja kott pisike. Nuputasin siis tasku juurde sinna. Ilma pealuudeta ei saa muidugi kohe üldse mitte ja kuna mulle see aplikatsioonide tegemine hakkas meeldima, siis proovisingi seda veel. Kõik kotid peavad ikkagist matchima. Teisele poole ka.

Meie ülemäära karvane adoptiivbeebi Präänik oli täna väga aktiivne ja lähedust armastav. Mitte sammugi ei jäänud maha must. Mõne pildi sain ikka ilma temata ka tehtud, aga õmblemise ajal pidi ta mul õla peal magama/kardinaga mängima/nühkima ja riidekohvris pesa ehitama, et ikka kõik puutumata kohad ka karvaseks saaks. Õnneks kolisin oma kangavarud sahtlitesse ümber. Mitte et ta ka sinna poleks üritanud ronida. Selline ta meil juba kord on. Ja me armastame teda hiiglama palju. Nurr.

Esimene adžika ports tuli vist päris hästi välja. Üldsus kiitis ja kõigi sööjate peale kokku on kahe purgiga ühele poole saadud. Kuna praegu pole veel septembergi, siis otsustasin, et esialgsest kogusest talveks ei piisa. Asusin eile teise kallale. Panin seekord ühe täitsa chillipipra ka, et äkki annab natuke vürtsi juurde, aga väga ei andnud. Ma ei teagi, kas see keetes kaob ära kuskile või milles on probleem. Küüslaugu krehvt on ikka rohkem tunda. Hetkel plaanin ka kolmanda partii teha, kui purgid enne otsa ei saa. Ja kui saavad, siis toon poest juurde. Tundub, et tomateid veel natuke tuleb kasvuhoonest. Siis saan ka tahtjatele natuke annetada ja niisama külakostiks viia, kui vaja, ei pea mõtlema, et oi ma ise tahaks ju ka seda süüa ja ei raatsi viia, äkki saab kodus otsa.