Kuna mu ühe blogijuhise järgi tehtud high-low seelik lendas aia taha ja muundus sujuvalt pluusiks, siis pidin selle mõtte teostuse edasi lükkama. Juhtus aga nii, et Kärt pakkus mulle oma kappi seisma jäänud seelikut. Esialgu ei osanud sest midagi arvata. Väike inspiratsioonipuhang tõi aga vana idee tagasi ja see seelik sobis teostuseks ideaalselt.
Enne
Pärast
Nii äge, eks. Materjal sobib ka superhästi, langeb mõnusalt ja no nii õnnejunn olen selle üle. Tegin eest spetsiaalselt nii lühikese. See esimene high-low eksemplar, mis ei õnnestunud, oli pikem ja seda igatpidi üles-alla kruttides sain aru, et põlvepikkused seelikud ei ole minu teetass.
PS: Kõik, kellel kodus fotohuviline ja midagi blogitaolist peavad, kus vahetevahel end fotografeerima peab, on õnnejunnid. Ise ennast pildistada pole just kõige mugavam.
PS: Kõik, kellel kodus fotohuviline ja midagi blogitaolist peavad, kus vahetevahel end fotografeerima peab, on õnnejunnid. Ise ennast pildistada pole just kõige mugavam.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar