Kogu suve tegelesin oma senise elu suurima sündmusega ja ülejäänud aja aasta lõpuni kulus sellest saginast välja puhkamisele. Ega ma suurt käelisele tegevusele teisel poolaastal rõhku ei pannud ja nii venis postituste vahe õige pikaks. Vast tutvustan mõnd sündmuse jaoks tehtud projektidest hiljem ka siin.
Uus aasta algas uute tuultega - peateemaks hetkel kudumine. Esimesena võtsin ette ruudusalli kudumise, mis oli üle pika aja jälle inspireeriv rõivastega seotud projekt. Idee "Käsitöö" 2013. aasta talvenumbrist - ideaalne viis kasutada ära suuremad lõngajupid, nagu ütleb ka ajakirjas tutvustus.
Minu lõngakorv on klikiaegseid lõngakerasid täis, siiamaani on need täitnud rohkem kassi mänguasja rolli. Ära nad sinna korralikult ei mahu ja Präänikul hea lihtne korra käpaga äsades mõne meeldivamaga meelt lahutada. Tuli ette võtta sorteerimine. Väga kidurad ja lagunevad kerad rändasid otse prügikasti, salliks sai eraldatud üldjoontes sama paksusega lõngad.
Kudumispõhimõtted on sel sallil lihtsad, enamik võtteid korduvad ja jäävad nii hästi pähe. Mingeid mustreid jälgida pole ju vaja ning ruudud kootakse ka järjest üksteise külge, hilisem iga lapi eraldi kokku õmblemine jääb ära. Viimasena tuleb ühendada vaid kudumi algus ja lõpp, et moodustuks tuub. Kogu krempel tehakse ringvarrastel.
Ma vist ei liialda, kui pakun, et kudusin seda peaaegu kuu aega. See on mu seni suurim peenemast lõngast tehtud üllitis, mistõttu ei kujutanud alguses ette, et millegi nii lihtsaga nii pikalt võiks minna. Nüüdseks on sall käinud juba paarikümnekraadise külmaga kaelas ja hoiab sooja kenasti. Osa lõngasid on karedavõitu (vanad villased), aga mind ei häiri.
Uusi kudumisideid on mul järjekorda seatud ca 4-5 tükki vähemalt, nii et kevadeni peaks igavuse peletamiseks tegevust jätkuma. Esimene neist hõlmab viimase etapina ka pesumasinas viltimist. Ootan põnevusega, mis sest välja tuleb ja kas hiiglase mõõdus kudum inimesesuuruseks ikka kahaneb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar