24 veebruar, 2015

Pärlipüüdjad.

Enne kui lapsed rääkima hakkavad, tuleb tarkuseterade asemel suust kinni püüda kukkuvad ilatilgad. Seda vedelikku eraldub alguses üsna ohtralt, nii et ühe mänguseansi lõpuks niisutatakse üks kaelaside nii üleni ära, et järgmise seansi alguseks ei ole selsamal lootustki ära kuivada.

Kaubandusvõrgus müüakse neid riidelapikesi kena hinnaga, kena on see eelkõige müüja, mitte ostja jaoks. Värvi- ja mustrivalik on samuti üsna kesine. Lindexist sain allahindlusega ühe teksaimitatsiooniga mudeli, kuid üks ei aja terve päeva jooksul asja ära. Sobrasin siis oma kangajuppides ja lõikasin ühe raksuga selle Lindexi oma järgi kuus uut põlle välja. Õmblemist vajasid need minimaalselt, käsitsi paigaldasin kinnituseks trukid ja valmis nad saidki.


Igast kangast tegin kaks eksemplari.

Väike modell

Vahepeal meil neid väga vaja ei läinud, sest esimesed hambad tulid ära ja ilavool jäi kinni, aga tundub, et nüüd tuleb jälle rätik kaela siduda.

Kui ila parasjagu ei jookse, siis kasutame rätikuid, kui kuskil väljas süüa on vaja, aga suurt kodupõlle kaasa ei taha tassida. Toidujäätmed püüab ka see riidest variant kenasti kinni, eriti võrgu seest puuvilja lutsutamisel. Pluus jääb eest puhtaks ja pärast pole muud muret kui vaid rätik kodus pesumasinasse visata.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar