Summer is officially over.

Kõik suvetööd, mis plaanitud olid, võib lugeda nüüd tehtuks. Terrass ja teed on olemas, pinnast ka tasandatud, mida veel tahta.
See terrass tuli meil küll õige heasti välja. Ema ütles, et on nagu tantsuplats, eks me siis täna tegime Janariga esimesed tantsusammud ka, pidas vastu küll see põrand.
Välja näeb meie kätetöö selline:

Ümbrus on mullane, sest kaevates tee jaoks pinnast ei olnud seda kuskile alguses panna. Nüüd sai see kõik mööda õue laiali hajutatud. Kevadel ootame sinna asemele ilusat muru. Hetkel veel piirdeid ei planeeri ümber, eks kasutamisega saab selgeks, kas on vaja, kuhu ja kui kõrget. Trepp on meil ka superluks.

 Veel avastasin järjekordse põneva drenaažilahenduse, mille seekord Janar välja nuputas. Vihma pole taevast kallanud, nii et test on tegemata, aga olen suht kindel, et asi töötab. On juba sellise õige näoga.

Järgmine projekt - tee. Soov oli ilma jalgu poriseks tegemata küttepuud kuurist katlaruumi toimetada. Ilmselt nüüd õnnestub. Bonnele meeldib tee peal lösutada näiteks. Meie kasutame seda ikkagi rohkem punktist A punkti B jõudmiseks ja vastupidi. Kivide valik oli üks projekti valupunkte. Mina olin 100% siksakilise kivi vastu, mille nimi hetkel meelde ei tule. Juba tuli - unikivi. Kõige odavam ja levinum tänavakivi. Selle kandilisega, mis meil maas, sai igasugu mustreid leiutada. Kõigepealt ladusimegi mitu varianti maha valmis nii ruutmeetrised jupid ja sealt valisime parima. Täitsa alguses arvasin, et paekivi oleks jube äge ja moodne, aga töövaev oleks liigne olnud. Tükke parajaks lõhkuda jne. Sobib ka meie variant.

Kuna Janaril on puhkus, siis ma annan talle ikka vahel vihjeid, millega ta võiks tegeleda, et puhates liiga igav ei hakkaks. Üks päev sai isa töö juurest ära toodud välja valitud melamiinplaadid. See suur ja valge oli mul kohe lauaks mõeldud, vajas pisut töötlust ja jalgu alla. Täna võtsid Aide ja Janar asja käsile ja tegidki mulle uue käsitöölaua. Huvidering ju järjest paisub, mistõttu tavaline kirjutuslaud jäi kitsaks kahele õmblusmasinale ja muule pudipadile. Niigi toppisin enamiku kangastest sahtlitesse ja ülejäänu vedeles niisama. Nüüd mahub kogu kraam laua otsa alla peitu ka. Või no peaaegu, nagu näha võib.

Olin lausa nii rahul oma uue pesaga, et meisterdasin ühed kõrvarõngad jõuludeks valmis. Jah, lugesid õigesti, jõuludeks. Ma tegin juba varakult kinginimekirja valmis ja teen vaikselt mõtteid teoks, kui aega leian. Muidu tekib enne jõule paanika nimega Mida-ma-nüüd-talle-kingin. Niimoodi jaotub rahalises mõttes ka koorem pikema perioodi peale ära ja ei pea muretsema, et pankrott pühade ajal ründaks.