Seda võib nimetada laiskuse perioodiks. Samas, pigem mitte. Nimetagem seda siis töötamise perioodiks. Või hoopis "tali tuleb" perioodiks. Mul on sada ideed, aga tahtejõud on null. Laualinik ootab valmimist ja veel mitu eset ja valmis ostetud riidetükki. Ilmselt laen ma kogu energia töösse (vuristan nagu orav rattas arveid üksteise järel) ja kodus olen tühi kott, kes tahab süüa, puhata ja magada. Ilmselgelt peab sellega harjuma, sest elu koosnebki ju põhiliselt tööl käimisest, söömisest ja magamisest, välja arvatud kui sa oled housewife. Aitab halast. Ilgelt ammu käisime seenel koos toredate inimestega instrumentaalvokaalansamblist SpitBlood. Meie korjasime kahe peale oma suure ämbri üsna ruttu täis ja kobisime koju tagasi, sest üks pereliige oli vässu. Kuna me väga suured seenelised pole varemalt olnud, siis julgesime korjata ainult männiriisikaid, mis on tegelikult mu lemmikseened, sest nad näevad nii ilusad pruunid välja ja maitsevad pärast kupatamist superhead. Ilmselt on lapsepõlvest ka jäänud meelde just need seened.
Oma esimese marinaadiga panin metsa, sest järgisin kommentaare, mis kõlasid järgmiselt: liiga palju soola, liiga palju äädikat. Kui ma vähendasin koguseid nii, nagu soovitati, siis tuli täielik sula. Seened ei võtnud mingit maitset külgegi. Väike hoovõtt ja paar päeva hiljem tegin kõik purgid jälle lahti, valasin marinaadi potti tagasi ja hakkasin oma maitse järgi timmima. Välja tuli see õige männiriisika marinaad. Ühe purgi oleme nahka pannud. Nüüd peab pausi pidama, muidu on oktoobriks otsas väärt kraam.
Viimase laari adžikat tegin ka viimastest tomatitest. Mõtlesin, et aitab naljast ja panin 4 kauna chillipipart. Oh imet, tuligi krehvtisem segu. Kuigi tagant järele mõeldes ehk on see mahedam siiski parem. Ära sööme nagunii kõik.
Kui Sandra tahtis lumehelbega kõrvarõngaid ära ärida, siis mõtlesin, et ei saa ikka päris nii lihtsalt oma töö eest raha küsida ja villa tasuta vastu võtta. Tuli idee oma looming kilepakendi asemel millessegi ilusamasse pista. Hakkasin heegeldama. Lihtsalt lambist, vaatasin, mis välja tuleb. Tuli välja küll. Tegelikult on see kotike siiski kasulik ka, hea väike, kui on vaja kuskile mitu paari ehteid kaasa võtta. Paned eraldi kotti ja ei lähe muu kosmeetikaga segamini. Kuna esimene eksemplar osutus edukaks, siis otsustasin oma elu jõulude ajaks ja ka muuks ajaks, kui kellelegi mõnda kinki vaja, lihtsamaks teha. Vorpisin õhtuti kotikesi juurde. Nüüd on neid mitu. Mõtlesin ka, et võikski niimoodi ju oma kõrvarõngaid ka turustada koos kotikesega. Igatahes, sellised nad tulid.
Ah, misasja, tegelikult ei ole siin laiskusest haisugi, Arvuti toa lagi on soojustust täis topitud/jalalihastele võimas trenn tehtud/toidetud juukseid ja nägu rikkaliku kivivilla pudemete kihiga ja õues laiub tänavakividest teegi. Pilti ei tee, sest liiva vaja vahedesse ajada ja seepärast puudub piisavalt esteetiline välimus, et esitleda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar