Soojaveekoti kasukas.

Kunagi oli meil kodus elektriline soojenduspadi. Kui eraldi elama tulime, siis tundsin alatasa puudust soojendava funktsiooniga esemest. Läksin lihtsa vastupanu teed ja ostsin apteegist soojaveekoti. Küll see haises koledasti naftatoote järgi ja ega välimuski kõige kenam polnud. Lisaks tuli iga kord kott rätiku sisse mähkida, et end mitte ära põletada.

Alguses mõtlesin õmmelda kotile vähe kenama katte, aga kui sealsamas varasemalt mainitud Dropsi lehel mustrit nägin, oli asi otsustatud. Ma armastan palmikuid ja selles mustris oli neid piisavalt - muster ise asub siin. Lõngaks kasutasin selle mütsi jääke, õigemini neidsamu üles harutatud pikki kindaid (ei saanud piisavalt kasutust). Loomulikult jäi ka natuke lõnga puudu, millega ma ka juba alguses arvestanud olin, ja näppasin jälle enda susside jaoks mõeldud punasest Eskimost ühe toki. Minu vana lõng oli Eskimole üpris sarnane nii jämeduselt kui värvilt, seega häirima see vahetus mind ei jäänud.

Üks soojakott leidis teise

Kui kedagi või midagi nüüd soojendada on tarvis, siis saab seda teha silmale hoopis rohkem rõõmu pakkuvas vormis. Täna proovisime järgi, hoiab minu meelest kauem sooja ka.